Interfaxi uudises mainitakse, et suurim edu saatis Joalat Nõukogude Liidus 1970. ja 1980. aastatel. Populaarseimad laulud olid „Lavanda“ koos Sofia Rotaruga, „Я тебя рисую“ („Ma joonistan sind“), „Ищу тебя“ („Otsin sind“) jt.

Joala tegi Interfaxi teatel koostööd suurimate nõukogude estraadiheliloojate David Tuhmanovi, Aleksandr Zatsepini, Raimonds Paulsi ja teistega. Joala esitatud laulud kõlasid paljudes filmides, sealhulgas Leonid Kvinihhidze linateoses „31. juuni“.

Pikemalt on Joala surmast juttu väljaandes Gazeta.ru, kus räägitakse nõukogude estraadi 1970. ja 1980. aastate särava tähe lahkumisest.

„Sõnapaariga „nõukogude estraad“ meenub meile täna vaid üks Jossif Kobzon,“ kirjutab Gazeta.ru kultuuritoimetus. „Mõndasid enam ei ole ja teised ei kannatanud välja aegade muutumist, jäid uutele tuultele alla. Pole liiast meenutada, et see oli üks omapärasemaid nähtusi, žanr, milles töötamist ei põlanud ära ooperikooliga lauljad, sellised nagu näiteks Muslim Magomajev. Osalt tingisid selle tänapäeval unustatud mitmekesisuse selle riigi mõõtmed, mis lakkas olemast veerandsajand tagasi: talente ei leidunud mitte ainult Venemaa Föderaalse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi territooriumil, vaid ka teistes vabariikides. Ja sugugi mitte rahvuskvootide alusel.“

Mingil hetkel praktiliselt okupeerisid koha lavadel andekad eestlased Anne Veski, Tõnis Mägi ja Ivo Linna, kes käisid külalisesinemistel üle kogu riigi, lindistasid albumeid ja särasid konkurssidel, kirjutab Gazeta.ru.

„Patriarh Georg Otsa kõrgusteni, kes oli Nõukogude Liidu rahvakunstnik ja Stalini preemiate laureaat, loomulikult keegi neist ei jõudnud, aga mõju osutus märgatavaks. Sellesse põlvkonda kuulus ka Jaak Joala,“ märgib Gazeta.ru.

Joala meisterlikkuse saladus oli Gazeta.ru hinnangul nagu paljudel teistelgi selle epohhi lauljatel klassikaline väljaõpe ja lapsepõlvest päritud kultuur.