Eesti Päevalehe ja Delfi arvamustoimetaja Krister Parise külalisteks otsestuudios oli aastatel 1993-2000 piirivalveametit juhtinud Tarmo Kõuts ning erukolonelleitnant Leo Kunnas.

Viitseadmiral Kõuts rääkis, et teame Eesti piiri halb olukord see üllatusena ei tule, sest Eesti piir on juba mõnda aega olnud fookusest väljas. Piiri olukord pole Kõutsi sõnutsi olnud ammugi nii hea, kui aastal 2000, sest siis pürgis Eesti NATOsse ja Euroopa Liitu ja pidi näitama, et kõik on korras. "Kui millelegi ei osutata tähelepanu, siis see laguneb," ütles Kõuts.


Aastaid piirivalvet juhtinud Kõutsi sõnul on piirivalve tänased suurimad probleemid rahva vähene usaldus ning tugeva juhtimise puudumise piirivalve struktuuris. Kõuts tõi näitena välja olukorra Krimmis, kus nõrk piir võimaldas tulla "rohelistel mehikestel" ülem piiri ja juba niigi vähese usaldusega rahvast barrikaadidele ajada. "Ja kui rahvas juba barrikaadidel, siis sõjaväge nende vastu ei saada. Seda praegu ju Ukrainas näha," ütles Kõuts.

Kõuts tõi näitena välja ka 90ndate aastate piirivalve, kus muuhulgas oli piirivalvurite ülesandeks eakamatele inimestele puude lõhkumine, mis tõstis nende usaldust rahva seas. Samuti tingis see usaldus olukorra, kus sisuliselt iga uue rühmituse teke ja võõraste inimeste liikumine Narvas oli teada.

Rääkides piirivalvurite varustusest, siis on Kõutsi sõnul teatud olukordades automaatrelvad piirivalvuritele vajalikud. Näiteks kriminaalse taustaga grupi läbimurdmisel. "Siin on ka preventiivne mõju. Piirivalve ülesanne on ju ka hoiatada piiril," leiab Kõuts.

Erukolonelleitnant Leo Kunnas nõustus piirivalve eksjuhiga ja lisas, et tema näeb ainukese võimalusena piirivalve uuesti allutamist militaarstruktuurile. "Sõjaväelastel on parem varustus, aga politsei puhul ei eelda me ju, et nad automaadiga tänaval käivad. Ma näengi ainukest lahendust, et piirivalve oleks uuesti militariseeritud. Siin on küsimus funktsioonides, et üks neist kipub alati tahaplaanile jääma. Me ei tea ju ka Putini plaane ja sõjaväestatud piirivalve suudab kindlasti paremini rünnakule vastata," ütles Kunnas.

Erukindral lisas, et sõjaväestatud piirivalvet ei pea tingimata rahastama kaitse-eelarvest, vaid selleks on ka muid võimalusi.