Täna 90 aastat tagasi tegi Eestis oma esimese reisi elektrirong. Hea lugeja, meenuta oma esimesi sõite!
„Tänane päev on kogu Baltikumi ühistranspordiajaloos tähtis – oli ju Tallinna ja Pääsküla vaheline elektriraudtee Baltimaades esimene,” rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. „Läti sai oma esimese elektrirongi alles 1951. aastal. Ka suur Venemaa jäi Eestist selles arvestuses tahapoole – Moskvas avati esimene elektrifitseeritud raudteelõik aastal 1929.“
Hea lugeja, meenuta oma esimesi või ka hilisamaid värvikamaid rongisõite ja saada need rahvahaal@delfi.ee
Huvitavaid fakte Eesti Raudteemuusemi teadur Tõnu Tammearu koostatud raamatust „Elektriraudtee Eestimaal“ (kirjastus Tänapäev, 2009)
/…/ 20. septembril 1924 oli Balti jaama kogunenud riigitegelasi, raudteeametnikke, ajakirjanikke ja muidu uudistajaid. Kell 11.15 väljus mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnenud ehitud elektrirong avasõidule. Baltimaade esimese elektriraudtee esimese sõidupileti sai Eesti Vabariigi tollane esimene mees – riigivanem Friedrich Akel. Avasõidul osalesid ka teedeminister Karl Kask, siseminister Theodor Rõuk, sõjaminister Oskar Amberg ja riigiraudtee ülem Villem Reinok. Teel peatuti Järvel, Nõmmel ka Pääskülas – rohkem peatusi esialgu polnud. Varem Tallinna ja Nõmme vahel liikunud 13 aururongi asemel hakkas Tallinn-Pääsküla liinil liikuma 27 paari elektrironge, millest 13 sõitsid Pääskülani.
/…/ 70 iste- ja 30 seisukohaga mootorvagunites olid lihtsad ja lühikesed puitliistudest pingid „perekondliselt“ paarikaupa istumiseks, rulookardinad akendel ning nööridest punutud pakivõrgud istmete kohal. Mootorvagunites oli ka elektriküte ja -valgustus. Külmal ajal tuli temperatuur kõigis vagunites hoida vahemikus +10 kuni +15. Tumeroheline elektrirong võis koosneda kas üksnes mootorvagunist või mootorvagunist ja kuni neljast järelvagunist. Haakevagunitena kasutati lähiliinivaguneid, millest kõrvaldati tualetid. Järelvagunites oli reisijatele 68 iste- ja 20 seisukohta.
/…/ 1925. aasta jooksul kasutas elektrironge 1,37 miljonit reisijat, teeniti 22,7 miljonit marka, kulutati 21,3 miljonit marka. 1926. aastal kasutas Tallinn-Pääsküla elektriraudteed juba 3,3 miljonit reisijat.
/…/ 1934. aastaks olid Eesti elektrirongid maha sõitnud umbes 2,7 miljonit kilomeetrit ja vedanud umbes 42 miljonit reisijat. Elektrirongid olid ainsad veovahendid Eestis, mis reisijateveos riigiraudteele kasumit teenisid. Kui auru- ja muude mootorrongide puhul maksti iga reisijakilomeetri kohta 1,1 senti peale, siis elektrirongid tõid reisijakilomeetri 0,87 sendise omahinna juures tulu 1,27 senti, andes igalt reisijakilomeetrilt kasumit 0,4 senti. Toonase kaubarongid andsid laiarööpmelisel raudteel igalt tonnkilomeetrilt kasumit 0,5 senti.
