Üksuse loomise näol on ajalehe  hinnangul  tegemist ühe julgeima sammuga, mida NATOsse kuuluvad riigid on kriisi korral alliansist eraldiseisvalt astunud.

Eesmärgiks on luua täielikult funktsioneeriv  diviisisuurune üksus, mida saaks kasutada kiirreageerimiseks ning regulaarseteks ja sagedasteks õppusteks. Üksuse loomisega tegelevate ametnike sõnul on võimalik vajadusel üksust ka märkimisväärselt suurendada.

Üksuse koosseisu hakkavad kuuluma maaväe, õhuväe ja mereväe üksused ning seda hakkavad juhtima Suurbritannia sõjaväelased, samuti spetsialistid erinevatest üksusesse kuuluvatest riikidest. Nendeks on Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Holland. Huvi liitumise  vastu  on  üles  näidanud  ka Kanada.

Avalduse üksuse loomise kohta peaks järgmisel nädalal tegema NATO tippkohtumise võõrustaja Ühendkuningriigi peaminister David Cameron.

Kuigi 28 riigist koosnev allianss on keeldunud alaliste vägede paigutamisest Ida-Euroopasse – meetmest, mis rikuks mitut pikaajalist lepingut Venemaaga – on NATO  idaregioonis  kohalolekut ning reageerimisvõimet  suurendanud.