Uku Särekanno: Nõuame alfaisast pehmo-politseid!
Ootused politseiametnikule on sama mitmekülgsed kui naisteajakirjade stampkirjeldused ideaalmehest. Olgu too ühekorraga õrn, soe, mõistev, karm, tugev ja jõuline. Kriitika politsei tegevusele on sealjuures väga kiire tulema. Moodsal ajal piisab hinnangu andmiseks mõnest säutsust, lühikesest YouTube'i videost või postitusest Facebookis. Tervikpilt taandub, jäävad üksnes süüdlane, ohver ja lihtsustatud skeem toimunust.
Kuu aega tagasi viibisime Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriga üheskoos Riigikogus, kus üks tuntud rahvasaadik märkis, et politseinikud peaksid senisest julgemalt kasutama relvi ning jõudu, ja üleüldse tuleks loobuda sellest tobedast skandinaavialikust lähenemisest ning võtta suund sellele, mida teevad ameeriklased. Möödunud aastal Lemmerannas toimunud massipeksmise järel levisid sarnased ettepanekud, heideti ette, et politsei oleks pidanud sekkuma oluliselt jõulisemalt ning otsustavamalt. Ka politsei sisejuurdlus leidis toona, et ohuhinnanguga eksiti ning abijõudusid ei kaasatud piisavalt kiirelt.
Täna on seier pöördunud 180 kraadi vastupidises suunas. Meedia tähelepanu all on Kultuuritolmu festivalil toimunu, kus napsutanud piduliste rahustamiseks olid sunnitud korraga sekkuma mitu politseiametnikku. Sotsiaalmeedias on levimas juba mitu nädalat valitud kaadrid väidetavast politseivägivallast. Vastupidiselt Lemmerannale leitakse nüüd, et politseinikud käitusid liialt agressiivselt ning ületasid oma võimupiire. Asjaosalised annavad teemaarendustele hoogu juurde, monteerivaid filme, säutsuvad ning kaebavad.
Tõepoolest, esmapilgul näib üsna jahmatav, et neli politseiametnikku hoiavad kinni ühte isikut, kes veel haledal toonil lubab mitte midagi halba teha kui ta vabaks lasta. Ja siis veel see koer. Samas mõelgem end korraks politseiniku rolli. Te saabute sündmuskohale, kus tõugeldakse, karjutakse ning on tunda, et olukord on väljumas kontrolli alt. Eelinfo ütleb, et turvafirma ei ole saanud korrarikkujatega hakkama ning kasutatud on gaasi. Teie korraldusi eiratakse, konflikt kogub hoogu, rääkimata sellest, et Teil oleks aega asuda mõõtma sündmuskohal viibivate isikute alkoholijoovet. Ja taga targemaks tegemist on isikutega, kellel kohta karistusregistrist leiab nii mõnegi sissekande.
Olgu, aga miks ikkagi mitmekesi ja veel selle koeraga?
Politseiametniku ülesandeks on tagada avalik kord ja kõrvaldada võimalik oht või korrarikkumine kõige efektiivsemal ning asjaosalisi säästlikul viisil. Kommentaare lugedes jääb mulje, et adekvaatne olnuks see, kui sündmuskohale saabunud patrullekipaažist üks politseinik võtaks end maikaväele ning hakkaks mees-mehe vastu rusikavõitluses korrarikkujaga arveid klaarima. Ülejäänud teeks samal ajal kõrval suitsu ja jalutaks koera.
Sel stsenaariumil pole reaalsusega just palju pistmist. Korrakaitseseadus sätestab selged alused füüsilise jõu, ehk vahetu sunni, kasutamisele isiku kinnipidamisel. Sealjuures on lubatud ka teenistuskoera, käeraudade ning teiste seaduses nimetatud erivahendite kasutamine. Seda kõike aga tingimusel, et vahetut sundi ning selle raames rakendatavat erivahendit kasutatakse nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
Konfliktiolukorras tehakse otsused piiratud info põhjal, risk on teha vigu nii ohuhinnangus kui ka vahetu sunni rakendamisel. Üks lühike filmilõik ei saa aga olla piisavaks aluseks kellegi hukkamõistmisel. Otsusele, kas Kultuuritolmu festivalil toimunu oli võimuliialdus, saab jõuda alles siis kui kõik asjaolud on välja selgitatud ning teenistuslik järelvalve lõppenud.
Ei tasu samas unustada, et politsei sisejuurdluse kõrval on alustatud väärteomenetlust ka sündmuskohal kinnipeetu suhtes karistusseadustiku paragrahvi 262 (avaliku korra rikkumine) alusel. Hävitavate hinnangutega tasuks seega oodata kuni mõlemad menetlused on lõppenud. Igasugune politsei võimuliialdus on taunitav, ent samavõrd taunitav peaks olema ka provotseeriv jõmlus, lõviks joomine ning politsei sopaga loopimine sotsiaalmeedias.
