Seagali sõnul ei kuule ta Ameerikas üldse venelaste juttu ja mitte sellepärast, et nad ei anna kommentaare, vaid sellepärast, et neid lihtsalt ei kuulata.

„Kõik see pole konstruktiivne tõelistele diplomaatiliste suhete seisukohast. Me vajame inimesi, kes suudavad näha suurt pilti ja seda, mis on parim Ukrainale ja parim Venemaale ja mitte seda, mis on parim „Euroopale“,“ ütles Seagal.

„Hiljuti, kui Ukrainas „võim üle võeti“... seal oli valitsus, mis oli ametisse pandud normaalseid diplomaatilisi kanaleid pidi, hääletamise tulemusena jne, ja siis äkki, mulle paistab, mingid kõrilõikajad süütepommidega hakkavad kogu linna pommitama ja kes need inimesed on ja kust nad tulid, on tõesti kahtlane teema ja siis äkki on see valitsus kukutatud. Miks ei oleks nad võinud kasutada õigeid diplomaatilisi vahendeid valitsuse muutmiseks? Ma arvan, et on väga huvitav, et kogu see naljakas asi juhtus vahetult enne olümpiat,“ leidis Seagal.

„Minu arvates on see Euroopa Liit, mille surve all teatud osapooled on. Kui vaadata tagasi, siis näeme, et Margaret Thatcher võeti ametist maha, sest ta keeldus Euroopa Liitu omaks võtmast. Ma arvan, et siin on midagi sellist toimumas,“ ütles Seagal.

Seagali sõnul räägivad „austusväärsed meediakanalid“ pidevalt, et kõik on täpselt nagu siis, kui Venemaa ründas Gruusiat.

„Tõesti?“ imestas Seagal. „Kas räägiks äkki tõtt? Kas Gruusia ei rünnanud mitte Venemaad ja kas Venemaa ei vastanud? Kas mitte see pole tõde? Võibolla peaksid inimesed kas kodutöö ära tegema või lõpetama selle rääkimise, mis neil on kästud rääkida.“