Inimröövide kohta ei ole olemas kõikehõlmavaid ega usaldusväärseid arve, kuid Ukraina siseministeerium on teatanud ligi 500 juhtumist selle aasta aprillist kuni juunini. ÜRO inimõiguste vaatlusmissioon on viimase kolme kuu jooksul registreerinud 222 inimröövi juhtumit, teatab Amnesty International.

Amnesty esindajad kohtusid ka mitmete omal algatusel inimröövide kohta andmeid kogunud gruppidega. Uuringumeeskonnale anti üle nimekiri enam kui sajast tsiviilisikust, keda on vangistuses hoitud. Enamikul juhtudel käivad sellega kaasas piinamissüüdistused.

Inimrööve on aset leidnud kogu Ida-Ukrainas, Donetski ja Luhanski oblastis. Röövitud ei ole ainult miilitsaid, sõjaväelasi ja kohalikke ametnikke, vaid ka ajakirjanikke, poliitikuid, aktiviste, valimiskomisjonide liikmeid ja äritegelasi.

Kuigi enamikul inimröövidest näib olevat poliitiline motiiv, on olemas ka selged tõendid selle kohta, et relvarühmitused on kasutanud inimrööve ja piinamisi hirmutamiseks ja kohaliku elanikkonna kontrolli alla saamiseks. Inimesi on röövitud ka lunaraha saamise eesmärgil.

Kuigi suur enamus süüdistusi inimröövides ja piinamistes on suunatud Vene-meelsete separatistide vastu, seostatakse kinnipeetute väärkohtlemisega ka Kiievi-meelseid omakaitserühmitusi.

Mariupoli kohalik ametnik, kes soovis jääda anonüümseks, rääkis Amnestyle, et kuulis kinni võetud separatisti Ukraina jõudude esindajate käes valust karjumas, kui talt püüti informatsiooni välja pigistada.

Amnesty kutsub Ukraina valitsust üles looma ühtse ja pidevalt täieneva registri inimröövide kohta ning uurima iga süüdistust põhjalikult ja erapooletult.