Viha mandri-Hiina vastu pole kunagi olnud suurem pärast seda, kui Peking hoiatas hiljuti, et tal on kõrgeim võim kapitalistliku enklaavi üle. Seda vaatamata minikonstitutsioonile, mis annab linnale suure autonoomia kuni 2047. aastani, vahendab Associated Press.
Politsei teatas, et kolmapäeval vahistati 511 inimest ebaseadusliku kogunemise ja politsei töö takistamise eest. Nad osalesid öisel istumismeeleavaldusel pärast suurt marssi.
Politsei teatel osales teisipäevasel marsil selle tipphetkel 98 600 inimest, korraldajate väitel aga 510 000. Hongkongi ülikooli uurijate hinnangul oli neid 154 000-172 000.
Rahumeelsed meeleavaldajad kandsid loosungeid demokraatia toetuseks. Mõned skandeerisid „Meie oma valitsus, meie oma valik“ ning mõned nõudsid täidesaatva võimu juhi Leung Chun-yingi tagasiastumist.
1. juuli, mis märgib Hongkongi üleandmise päeva Suurbritannialt Hiinale, on muutunud iga-aastaseks protestipäevaks. Sel aastal kutsus meeleavaldajate pahameele esile eelmisel kuul Hiina valitsuse välja antud poliitiline dokument, milles on öeldud, et Hongkongi ulatuslik autonoomia ei ole pärilik, vaid selle on andnud Hiina keskvalitsus.
Hiljuti korraldati Hongkongis mitteametlik referendum, mille eesmärk oli avaldada toetust täielikule demokraatiale. Peking nimetas seda poliitiliseks farsiks.
Hiina kommunistlikud juhid on lubanud hongkonglastele linna juhi valimist 2017. aastaks. Siiski on nad tagasi lükanud üleskutsed lubada avalikkusel nimetada kandidaate. Selle asemel esitab need Pekingi-sõbralik komitee, mis on välja valinud kõik juhid pärast Hongkongi Hiinale üle andmist.
