Samasugust pilti on näha ka Iraagi suuruselt teises linnas Basras, mis asub riigi lõunatipus. Peaminister Nuri al-Maliki on teatanud, et Iraagi valitsus relvastab ja varustab tsiviilisikud, kes on valmis vabatahtlikena võitlema, ning seni on end kirja pannud tuhanded, kirjutab Briti ajaleht Daily Mail.

Sunniidi mässulised hõivasid esmaspäeval võtmetähtsusega Põhja-Iraagi linna Süüriasse viiva maantee ääres.

Iraagi kokku kuivanud, aga iidne kristlaste kogukond põgeneb riigist pärast sunniitide rünnakuid nende ja nende kirikute vastu, teatati esmaspäeval. Enne 2003. aasta invasiooni ja Saddam Husseini kukutamist oli Iraagis hinnanguliselt enam kui miljon kristlast. Nüüdseks on kiriku esindajate hinnangul neid Iraagi piiridesse jäänud vaid 450 000.

Mässulised avaldasid ka salvestuse Iraagi sõdurite hukkamisest, keda enne sunniti kordama islamistlikke hüüdlauseid. See suurendab USA sõjalise sekkumise tõenäosust.

USA riigisekretär John Kerry ütles, et USA reageeringu osa võivad vabalt olla õhurünnakud, sest mõrvad ja tapatalgud peavad lõppema. Õhurünnakud ei ole Kerry sõnul täielik vastus, kuid need võivad olla üks võimalus, mis on oluline.

USA on suurendanud oma sõjalist kohalolekut regioonis. Pärsia lahele saadeti esmaspäeval sõjalaev USS Mesa Verde, mille pardal on 550 merejalaväelast. See ühineb lennukikandja USS George H. W. Bushi ja kahe raketilaevaga. USA president Barack Obama ei ole välistanud mingit laadi sõjalist tegevust, kuid on öelnud, et maavägesid Iraaki ei saadeta.