Facebookis levivas postituses kurtis hiljuti üks noor naine, kuidas sattus Tartus koos mehega Sõbra tänaval asuva poe juurde, kus ta nägi pealt ühte äärmiselt inetut lugu.

Nimelt rääkis naine, et otsustas seniks, kuni mees poes käib, autosse istuma jääda. "Alguses ei pannudki tähele, kuid liigne kisa tõmbas tähelepanu. Esialgu märkasin kahte tüdrukut - vanuses 15-16. Küsisid igaltühelt suitsu ja kraaklesid omavahel (üks vist tõukas teist, eks nad olid mingit sorti sõbrannad) ja üks nendest hakkas karjuma: "t*** l***, ma löön su maha n*****, kui sa veel nii teed, t*** mul täiega p*****". Selle peale ütles mustade juustega neiuhakatis, et kui sulle ei meeldi, siis mine minema - mõlemad jäid vaikselt midagi edasi seletama. Sekund hiljem avastasin, et olid koos kahe noormehega - üks neist oli vaikne, teine aga räuskas eelmise aasta joomistest Tallinnas ja kutsus teist poisikest kukeks, vanus sama mis tüdrukutel," kirjeldas naine tema ümber toimunut.

11-aastast sunniti kerjama

Naise sõnul vaatas ta seda noortekampa ja mõtles endamisi, et hea küll, tänapäeva noorte asi. Siis aga juhtus midagi, mis naise lausa ahastusse viis. "Minuti jooksul ilmus valja väiksem tüdruk, ulatades vanematele tüdrukutele midagi. Kõike ma ei kuulnud, aga vestlus oli umbes selline, et näed, see mees seal. Tüdruk ütles midagi vastu ja selle peale karjuti: "t***, kui sa ei lähe, siis lööme sul hambad välja!"".

Selline olukord viis naise kohe ühele mõttele - ilmselt kasutatakse last raha kerjamiseks vastu tema tahtmist. Seega otsustas naine tegutseda.

"Plika jooksis minu autost mööda ja kaua ma ei mõelnud - kutsusin välja politsei. Kõne politseiga polnud veel lõppenud, kui mees autosse jõudis. Sõitsime kiirelt tüdrukule järgi, kes oli Võru tänavale jõudnud. Sõitsime kõnniteele ja pidasime tüdruku kinni. Tegu oli 11-aastase tüdrukuga, keda sunnitigi raha kerjama. Pidasin maha pika loengu - plika väitis, et need ta sõbrad - ja käskisin tal koju minna. Sõitsime mehega edasi. Sekund hiljem kahetsesin, et tüdrukut peale ei võtnud ja koju ei viinud. Keerasime otsa ringi, kuid ei leidnud enam ei tüdrukut ega ka nelja nolki," kirjeldas naine.

Kogu see juhtum jättis aga naise hinge väga ebameeldiva tunde. "Süda kohe valutab, et mis selle tüdrukuga küll edasi sai ja loodan, et ta peagi mõistab, kes need "sõbrad" sellised on," leidis naine.

Kamp politseile tuttav

Tartu noorsoopolitseinik Kai Alakivi sõnul on ta iga noorega sellest eelpool kirjeldatud kambast kokku puutunud. Siiski ei anna aga praeguseks kogutud andmed Alakivi sõnul alust väita, nagu oleks konkreetse juhtumi puhul ühte seltskonnas viibinud last ähvardades sunnitud võõrastelt raha küsima.

"Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinikele on kõnealune vahejuhtum ning kõik asjaosalised teada. Paraku tuleb märkida, et ükski nendest noortest ei ole politseile võõras, ka varasemalt on politsei nende tegevusse sekkunud, suunamaks noori õiguskuulekale teele ning teiste suhtes heatahtlikule käitumisele. Konkreetse probleemi lahendamise teeb mõnevõrra keerukamaks asjaolu, et halba eeskuju andva noorte seltskonnaga liituvad teised noored vabatahtlikult, andmata aru, et sageli käituvad selle seltskonna liikmed üksteise suhtes pahatahtlikult. Tänaseks on nende noortega korduvalt tegeletud ning politseitöö jätkub leidmaks igale lapsele sobilikku lahendust, mis tal elus positiivsemalt edasi minna võimaldaks," ütles Alakivi Delfile.

Politsei huviorbiiti satuvad "tühjast" perest pärit lapsed

Noorsopolitseinik nendib, et tegelikult suhtub politsei laste vastu suunatud süütegudesse äärmiselt tõsiselt ja seda ka juhul, kui tegu on kaudse vihje või kahtlusega. Siiski paraku tuleb tõdeda, et igapäevaselt lastega tegeledes näevad noorsoopolitseinikud tihti tagajärgi, mis on tekkinud hea vanemliku eeskuju puudumisest või teinekord lausa ka lihtsast hoolimatusest.

"Lapsed, kes noorsoopolitseinike huviorbiiti satuvad, on sageli pärit „tühjast“ kodust, kus ei pakuta lapsele piisavalt tuge, ei hoolita temast, ei kuulata teda ning puuduvad üleüldisemalt mõjusad kasvatusvõtted. Kõlab uskumatult, kuid lapsed tahavad piire ning vanemate ülesanne on need piirid kodus paika panna. Teinekord üksi on seda raske saavutada, kuid siin pakuvad erinevad spetsialistid tuge ka vanematele nii koolis kui nõustamiskeskustes. Lapsega tuleb pidevalt tegeleda, kuivõrd kõik oluline ühe lapse elus saab alguse tema kasvukeskkonnast ning tema tulevasi väärtushinnanguid, käitumist ja suhtumist saavad eeskätt just mõjutada teda ümbritsevad inimesed," ütleb Alakivi.

Antud juhtumi puhul on aga noorsoopolitseiniku sõnul positiivne see, et lisaks politseile on ka selle lapse vanemad võtnud kasutusele meetmed lapse paremate tulevikuväljavaadete tagamiseks. Nimelt püüavad vanemad vastavalt võimalustele piirata lapse läbikäimist halba eeskuju andvate ja pahatahtlikku käitumist propageerivate „sõpradega“.