Euroopalik töökoht tähendab seda, et Eesti inimene ei pea sobiva töö ja tasu nimel Eestist lahkuma, vaid leiab väärilise palgaga töö ka kodumaal. Euroopa vaba tööjõu liikumine ei tähenda, et peaksime loobuma Eesti olude parandamisest. Paraku on viie viimase aastaga Eestis kadunud üle 75 tuhande töökoha. Kuna ametlike töötute arv pole nii palju kasvanud, saab teha loogilise järelduse, et paljud meie inimesed on endale euroopaliku töökoha leidnud mõnest teisest Euroopa riigist.

Olles Euroopa Parlamendi saadik saab poliitik otseselt mõjutada ka Eesti tööturgu ja siinset tööturupoliitikat. Euroopa Liidul on mitmeid tööloomeprojekte, mille abil toetada Eesti keskmisi ja väikeettevõtteid. Võttes üle euroopalikud tavad ja kandes need üle meie majandusruumi, liigumegi n-ö euroopalike töökohtade suunas.

Eesti senini viljeletud kasinuspoliitika ei ole end õigustanud ning on aeg õppida neilt Euroopa riikidelt, kes ka kriisi ajal tegelesid jõuliselt töökohtade loomise ja hoidmisega. Tooksin näitena Saksamaal kasutatud lühitöö programmi, kus vältimaks massilist koondamist, tuli riik tööandjatele appi ja maksis vajadusel osa töötaja palgast kinni. See andis võimaluse hoida väljaõpetatud töötajaid ka langenud nõudluse ajal, et kasvu taastudes taas tegutsema hakata. Meil tuleb aga nentida, et tööturult väljunud inimesel on märksa raskem sinna taas siseneda.

Poliitikud saavad väga otseselt aidata kaasa töökohtade loomisele Eestis. Mugavam on öelda, et asi seisab vaid tööandjate taga, tegelikult on lihtsalt vaja enam poliitilist tahet. Seetõttu ka sellised hüüdlaused. Mõtete ja plaanide pikema lahtiseletuse saavad huvilised aga erinevaid debatte jälgides. Loodan, et eilne ETV valimisstuudio andis juba nii mõnelegi küsimusele vastuse.