Üks tuttav ütles mulle kunagi, et mida rohkem aega autoroolis veedad, seda enam näed idioote. Toona värske ning rohelise autojuhina ei mõistnud ma neid sõnu nii täpselt, kuna peamine mure oli keskenduda enda sõitmisele, kogemuste saamisele ning sõiduvigade vältimisele. Praegu tundub olevat õige aeg, et tähele panna ning teha kriitikat teiste kaasliiklejate suunal.

Erilist frustratsiooni suudavad tekitada need liiklejad, kes sõidavad linnas nii 45-48 km/h, just nagu õppesõiduautod. Ühelt poolt on täiesti arusaadav, et turvalisus on kõige tähtsam ning Tallinna teed pole just peegelsiledad, kuid sellise sõidustiiliga tekitavad nad liiklusohtlikke olukordi ning teiste liiklejate pidevat sõelumist ja mõttetut ridade vahetamist.

Sellised juhid peaksid teadvustama, et reaalne liiklus ei ole enam autokool ning iseseisvaks juhiks saadakse ikkagi teistega arvestades, mitte turvaliselt koos instruktoriga õppesõidumärgiga autos istudes. Sageli sõidavad sellised juhid katkendlikult ka 30 km/h ja 40 km/h kiiruspiiranguga alas.

Lisaks "piduritele" suudavad frustratsiooni tekitada ka need, kes niiviisi ette keeravad, et ise sellest väljagi ei tee. Nii on juhtunud näiteks Vilde teel ja Sõpruse puiesteel, aga ka teistel suurematel magistraalidel. Juhtus kord, et üks aplalt mootoriõli õgiva hülgehalli vana C-klassi mersu juht isegi ei vaadanud, kui ta peateele ette keeras. Selline käitumine viitab arusaamale, nagu oldaks liikluses täiesti üksi ning selliseid juhte on tegelikult märkimisväärselt palju.

Liiklemisel tuleb arvestada teiste inimestega, seda enam, et suvi on tulemas ja inimesed liiklevad tavapärasest rohkem. Samuti on tõstetud kiiruspiiranguid suurematel maanteedel ning paljud inimesed toovad garaažidest välja oma "kevadekuulutajad" või muidu pühapäevasteks sõitudeks mõeldud uunikumid.

Ei tasu sõita lubatust aeglasemalt ega keerata peateele ette, kuna liikluses ei olda üksi ning liiklemisel kehtivad samasugused reeglid, mis igas teises olmeolukorras.