„Me määrasime 29. märtsile krimmitatarlaste rahvuskongressi, mis toimub Simferopolis. Üheks küsimuseks saab krimmitatari rahva enesemääramine. Juhtus nii, et 16. märtsil me referendumil ei osalenud, praegu aga tahame oma referendumi läbi viia,“ ütles Džemilev esmaspäeval pressikonverentsil Kiievis, vahendab Interfax-Ukraina.

Küsimused, mis referendumil esitatakse, ei ole veel täpselt formuleeritud, kuid need ei hakka olema vastuolus Ukraina seadusandlusega.

„See tähendab, et Krimmi territoriaalse kuuluvuse küsimus arutlusele ei tule. Tuleb küsimus eksisteerimise vormist ja ma arvan, et selle referendumi tulemustest sõltub ka meie edasine tegevus,“ selgitas Džemilev.

Džemilev tuletas meelde, et Ukraina ülemraadas on ette valmistatud seaduseelnõu okupeeritud Krimmi staatuse kohta, milles nähakse ette, et koostööd okupatsioonivõimudega hinnatakse kodumaa reetmiseks.

„Kui tuleb reglementatsioon, et igasugune koostöö okupatsioonivõimudega on kodumaa reetmine, kuid samal ajal ei ole mingeid garantiisid, et nad seal kaitsevad oma kaaskodanikke, siis esitavad inimesed tõesti küsimuse: kui kaua see kestab?“ ütles Džemilev.

Praegu tehakse Krimmi riigiametnikele ettepanek kirjutada lahkumisavaldus ja neid vormistatakse uuesti tööle ainult pärast Vene kodakondsuse võtmist.

Krimmi võimud lubavad, et krimmitatarlastele antakse kõigis võimuorganites vähemalt 20-protsendine esindatus, finantseeritakse ümberkorraldusi ja integratsiooni Vene ühiskonda, krimmitatari keelele antakse vene keelega võrdsed õigused ning aidatakse Krimmi naasta tatarlastel, kes on veel kohtades, kuhu nad välja saadeti.

„Nüüd on küsimus: kui me nõustume osalema, siis on olemas võimalus, et 20 protsenti krimmitatarlasi valitsusstruktuuris saavad midagi teha oma rahvuskaaslaste õiguste ja seisundi kaitseks ning samal ajal kaitsevad nad oma riiklikke huve vastavalt oma võimalustele. Teine võimalus – nad keelduvad ja siis võtavad võimud sinna krimmitatarlaste hulgast kollaboratsioniste ja kui nad ei leia neid piisaval hulgal Krimmist, toovad nad kohale Kaasanist,“ ütles Džemilev.

Džemilevi sõnul elab Krimmis umbes 180 000 krimmitatarlast, kellel on hääleõigus, kuid 16. märtsi referendumist ei võtnud osa rohkem kui 950.

See, kas krimmitatarlased hakkavad Krimmist lahkuma, sõltub Džemilevi sõnul suuresti Ukrainast, millisel määral on Ukraina valmis oma okupeeritud territooriumidele jäävaid kodanikke kaitsma.

Praeguseks on Džemilevi sõnul Krimmist lahkunud umbes 5000 tatarlast, kes on sõitnud peamiselt Ukraina lääneoblastitesse.

Medžlise ametlikule veebilehele pandi varem üles teade, et krimmitatari rahva kurultai (kongressi) erakorraline kogunemine toimub 29. märtsil.