Lugeja: lastetoetust aitaks tõsta astmeline tulumaks ja välispankade kasumi maksustamine
Silmipimestavalt rikkaid kodanikke ja kasumis suplevaid panku pidavat ju Eestis piisavalt leiduma!
Varasemalt on Riigikogu istungitel korduvalt tõstatatud soovi viia läbi tulumaksureform. Seni on kellegi kasuahne käsi alati piisavalt tugev olnud ja oma miljonite pealt ei taheta riigikassasse rohkem tagasi anda. Pigem roogib praegune süsteem just madalapalgaliste viimaseid veeringuid.
Hetkel kehtiv tulumaksuvaba miinimum ei kannata mingit kriitikat - see summa peaks olema võrdne hädise miinimumpalga endaga. Rahandusminister on avalikult tunnistanud, et riigi rahakott seda lööki välja ei kannata. Ilmselgelt seisabki siis Eesti püsti vaid tänu lihttöölistelt võetavale maksutulule?
Veel ühe terava noodi tahan teele saata välispankade dividendide maksuvaba väljavõtmise kohta välismaal. Nimelt ei pea siinsed väliskapitalil tuginevad pangad tasuma meie riigis teenitud kasumi pealt makse. Nad lihtlabaselt võtavad kasumi oma kodumaal välja ning Eesti riik ei näe neid summasid oma eelarves. Taaskord on nii kellelegi väga kasulik ja valitsuse tasandil ei ole väljatöötamisel seadusemuudatust, mis kaotaks absurdse olukorra.
Lastetoetuse olulisust olen omal nahal tundnud kogu oma lapsepõlve. Üksikema kasvatas mind ja vanemat venda peaasjalikult oma miinimumpalgast. Lasteraha laekumise päev oli üks rõõmsamaid meie peres. Öeldakse küll, et lapsi peab siis tegema hakkama, kui maja ja kindel mees kõrval, kuid kümned tuhanded lapsed näevad siiski tunduvalt kehvemat elu.
Mäletan, kuidas meie kelder sai sügisel triiki täis erinevaid hoidiseid, et talv üle elada. Tugevatel puitriiulitel puhkasid kolmeliitrised õunakompotid ja kurgid, liitristes purkides segasalat ja ploomimoos. Kevadeks jäi tugev riiul üsna kergeks, kuid meie olime jälle ühe aasta võrra vanemaks saanud.
2014. aasta peredes enamik keldreid ilmselt enam hoidistest lookas ei ole. Siiani ei saagi aru, kuidas need pered üldse hakkama saavad.
