Saksa ajaleht Bild avaldas väljavõtteid Schröderi raamatust.

„Ma istusin tookord, 2004. aastal, Reinhold Beckmanni saates ja ta esitas mulle selle küsimuse: „Kas Putin on veatu demokraat?“

Ja sel silmapilgul mõtlesin ma ainult: kui ma nüüd eitavalt vastan, on sellel välispoliitilisi tagajärgi. Selle asemel ütlesin ma: „Need on alati need mõisted. Ma usun seda temast ja ma olen veendunud, et ta seda on.“ Parem oleks loomulikult olnud, kui ma oleksin vastu küsinud: mis on õigupoolest veatu demokraat?

Selliseid ei olegi ju, veatult demokraatlik pole mitte keegi (...)

Ma ei võta oma suhtumist Putinisse suhtelisena. Ja ma saan temast niimoodi aru, et ta kujutab demokraatiat endale ette oma perspektiivist, see on minu veendumus paljudest vestlustest.

Me peaksime Venemaad toetama, et demokraatia ja õigusriiklus saaksid areneda.

Ja mida konkreetsem ollakse, seda tõhusam see on (...)

Kõige tähtsam eeldus millegi sellise nagu sõprus arendamiseks on keel. On nii palju lihtsam teineteisega läbi käia, kui räägitakse sama keelt. Ja Putin räägib hiilgavalt saksa keelt, tema tütred vähemalt sama hästi. Nad oskavad isegi saksa jõululaule laulda (...)

Putin ei vasta kuvandile, mis tema kohta ringleb ja piltide järgi loomulikult kinnitust saab. Ta on end vabalt tundev vestluspartner üsna märkimisväärse huumorimeelega (...)

Järgmised aastad näitavad, kas Venemaa juhtkond on selleks valmis, et ühiskonnas toimuvaid muutusi ka poliitiliselt arvesse võtta. Ma arvan, et Putin teab seda.“