Nanjingi valimisel läbirääkimiste toimumiskohaks on eriline tähendus, sest see oli Chiang Kai-sheki rahvusliku valitsuse pealinn sõja ajal Mao Zedongi juhitud kommunistide vastu, enne kui rahvuslased olid sunnitud põgenema mandrilt Taiwani saarele. Nanjingis asub ka nii Pekingi kui ka Taipei poolt au sees hoitava vabariikliku Hiina rajaja Sun Yat-seni haud, vahendab Associated Press.

Hiina delegatsiooni juht Zhang Zhijun ütles, et läbirääkimiste eesmärk oli varasematel kohtumistel saavutatud konsensuse konsolideerimine. Täpsemalt ta seda ei kommenteerinud.

„Meie kohtumine oleks olnud varem mõeldamatu, aga kui me tahame tõesti läbimurdeid saavutada, peame me rakendama natuke loovust,“ ütles Zhang.

Taiwani esiläbirääkija Wang Yu-chi ütles, et kohtumine näitab, et kahe poole suhted on tõesti jõudnud uude etappi ja see on tõesti päev, mis väärib jäädvustamist.

Kuigi läbirääkimiste ametlikku päevakorda ei avaldatud, olid need tõenäoliselt tugevalt keskendunud kaubandusele. Peking tahab, et Taiwan ratifitseeriks kaubandusteenuste kokkuleppe, mis võimaldaks pooltel alustada laiaulatuslikku äritegevust teineteise territooriumil. Peking kiitis kokkuleppe heaks üle kuue kuu tagasi, aga Taiwani parlamendis on see toppama jäänud, mis peegeldab sealse avalikkuse hirmu hiiglasliku naabri ees.

Hiina huvides on sõlmida kaubandussidemed Taiwaniga, mida Hiina peab osaks oma territooriumiks ning soovib kunagi ühinemist. Varasemad ähvardused saart rünnata, kui see kuulutab välja ametliku iseseisvuse või viivitab ühinemisega lõpmatult, on taiwanlasi ainult trotslikumaks muutnud.

Kümme aastat tagasi võttis Peking aga endise presidendi ja kommunistliku partei juhi Hu Jintao ajal omaks leplikuma lähenemise. See poliitika sai tuult tiibadesse, kui 2008. aastal tuli Taiwanil võimule president Ma Ying-jeou Hiina-meelne valitsus, mis andis Pekingile võimaluse kasutada Taiwani-poliitika keskse elemendina kaubandusporgandit. Hiina loodab, et see paneb taiwanlasi suhtuma suhetesse Hiinaga soosivamalt ja surub maha Hiina-vastased tunded.

Alates 2008. aastast on kaubanduse maht kahekordistunud 197,2 miljardi dollarini eelmisel aastal. Taiwanil on ühe vähese riigina regioonis Hiinaga 116 miljardi dollari suurune väliskaubandusülejääk. Taiwani firmad on investeerinud Hiinasse sadu miljardeid dollareid.

Taiwan saab suurt kasu ka enese avamisest Hiina turistidele.

Enne läbirääkimisi ütles Taiwani esindaja Wang, et loodab rääkida püsivate esinduste loomisest teineteise territooriumile ning Taiwani suuremast esindatusest rahvusvaheliste organisatsioonide juures, millele Peking on vastu olnud.

Peking peab oma saavutusi konsolideerima, kuni Ma on Taiwanil veel võimul. Enne 2016. aastal ees ootavaid valimisi on ta muutunud üha ebapopulaarsemaks ning vastuseis ühinemisele on vaatamata kaubandussidemetele kasvanud. Umbes 80 protsenti taiwanlastest toetab praegust status quo'd ehk de facto iseseisvust.