“Kõige tuntum sakslane oli kõigi aegade suurim kurjategija (Adolf Hitler),” ütles ZDF-i tegevjuht Guido Knopp. “Meie projekt oli “Saksa parim” ning seal polnud massimõrvaritele kohta.”

Parima valimine kestis kolm kuud riigis, kus Hitleri ajastu järel pole juletud õigupoolest uhkust tunda millegi muu kui armastatud Saksa marga üle.

Reede õhtul toimunud finaalis edestas Lääne-Saksa esimene kantsler Konrad Adenauer Lutherit ja Marxi, peegeldades sakslaste kasvavat patriotismitunnet.

Opositsiooniliste kristlike demokraatide liider Angela Merkel ütles pühapäeval avaldatud ajaleheusutluses, et tervitab kasvavat rahvusuhkust, kuid ta soovib, et sakslased tunneksid end vabalt ka lippe lehvitades ja patriotismi tähistades, nagu seda tehakse teistes riikides.

“See on hea, et me muutume selles küsimuses vabamaks,” ütles ta ajalehes Welt am Sonntag. “On suur asi, kui me saame minna tänavatele ja tähistada nii, nagu prantslased on alati teinud.”

Konservatiivid käsitlevad endiselt tundlikku patriotismi teemat tuleval nädalal parteikonverentsil. CDU paremtiib tekitas sel nädalal vaidlusi väitega, et Saksamaal on jätta selja taha holokaust ja rusuv minevik.

Saksa välisminister Joschka Fischer ütles laupäeval, et mõte “Saksa patriotismile” tekitab tal külmajudinaid, kui ta meenutab riigi natsiminevikku. Kuid lisas, et tal on hea meel olla “Saksa patrioot”, kui see termin tähistab demokraatiat ning seda ei kasutata kellegi vastu.

“Ma kuulun põlvkonda, kes ikka veel võpatab, kui kuuleb sõna “patriotism”,” ütles Fischer (55) roheliste parteiistungil peetud kõnes. “Kuid kui patriotism tähendab demokraatlike väärtuste austamist, ülesaamist natsionalistlikest eelarvamustest ja vähemuste kaitsmist, siis ma nimetan end hea meelega patrioodiks.”

“Parima sakslase” võistluse, mis põhines Briti samalaadsel saatel, rõhutab veelgi trendi, mis oleks aastakümneid tagasi olnud mõeldamatu.

Võistlusel oli üles seatud 1.300 sakslast. Nende hulgast valiti 100 ning lõpuks kümme. Finaalis andis hääle üle kolme miljoni inimese.

Adenauerile, Lutherile ja Marxile järgnesid antifašistist vastupanuvõitlejad, venda ja õde Sophie ja Hans Scholl, Willy Brandt, Johann Sebastian Bach, Johann Wolfgang von Goethe, Johannes Gutenberg, Otto von Bismarck ja Albert Einstein.

Ükski esikümnes olnud isikust pole elavate seas.

Spordikuulsused Michael Schumacher, Boris Becker, Stefi Graf ja Franz Beckenbauer pääsesid 40 parima hulka. Nobeli kirjanduspreemia laureaat Günter Grass aga saja esimese sekka ei pääsenud.