Nimelt ei tohi Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Arno Põderi sõnul karistusseadustiku järgi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteost kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud teise astme kuriteo puhul viis aastat ja esimese astme kuriteo puhul kümme aastat.

"Mõningate menetlustoimingute tegemisel pikeneb see tähtaeg kuni viie aasta võrra. Inimsusevastane kuritegu, sõjakuritegu ja kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu," ütles Põder Delfile.

"Artiklis on juttu 1994. aastal toimunud vargustest ja röövimistest, millest on praeguseks möödunud umbes 20 aastat. Tollal kehtinud kriminaalkoodeksi järgi oli näiteks röövimise eest ette nähtud kuni 12-aastane vangistus," selgitas Põder.

Romeo Kalda kannab aga praegu vanglas talle 1997. aastal mõistetud eluaegset vangistust ning teda on ka hiljem kriminaalkorras karistatud, kuid karistused on loetud loomulikult kaetuks eluaegse vangistusega. "Seega ükski lisanduv kuriteoepisood tema karistust ei mõjutaks," lisas Põder.

Romeo Kalda pattude registrit ilmestab kahe inimese, sealhulgas ka politseiniku mõrv. Nende tegude eest mõisteti Kalda 1996. aastal surma, aga 1. aprillil 1997 asendas linnakohus Kaldale määratud surmanuhtluse eluaegse vanglakaristusega. Kalda on pidevalt avalikkuse eest figureerinud erinevate kaebuste ja tülide pärast vanglatega. Mitmel juhul on mees ka kohtutes võidu saanud.

Kalda on süüdi mõistetud muu hulgas mõrva, tapmist, röövimist, vargust ja tulirelva ebaseaduslikku käitlemist puudutavate paragrahvide alusel.