Kalašnikov konstrueeris aastal 1947 Nõukogude armee tarbeks automaadi AK-47, mida tuntaksegi kogu maailmas Kalašnikovi automaadina.

AK-47-st sai maailmas kõuge enam toodetud käsirelv, mis oli kasutusel pea kõikides sõjalistes konfliktides kuni 21. sajandi alguseni, vahendab Ilta-Sanomat välismeediat.

Kalašnikov sündis 1919. aastal, aastal 1939 võeti ta Punaarmeesse, kus teenis Kiievi erisõjaväeringkonnas. Juba tankipolgus leiutama hakanud Kalašnikovi esimene leiutis oli tanki laskude loendur, mis töötas lasuga eralduvate gaaside mõjul.

1944 projekteeris ta iselaaduva karabiini, mis ei läinud küll seeriatootmisse, kuid oli aluseks hiljem leiutatud automaadile.

Automaadi AK-47, mis on tuntud Kalašnikovi automaadina, esitas Kalašnikov 1947. aastal toimunud konkursile, ja see võeti armee relvastusse. Neid automaate toodeti Iževskis asuvas ettevõttes "Ižmaš" ja esimene 1500 automaadist koosnev partii väljus tehasest 20. mail 1949.

Maailmas on müüdud üle saja miljoni Kalašnikovi ning neid kasutatakse ulatuslikult konfliktipiirkondades nagu Iraak, Afganistan ja Somaalia. Ent nende leiutajast Teise maailmasõja veteran ei saanud sellest pea mingit rahalist kasu ja elas tagasihoidlikult Iževskis.

1971 anti talle tehnikadoktori kraad. Ta on 16 Venemaa ja välismaa akadeemia akadeemik. Kalašnikovile kuulub 35 patenti.

Tänavu novembris viidi Kalašnikov Udmurtia pealinna Iževski haiglasse ja paigutati reanimatsiooniosakonda.