Allveelaev I-400 on olnud kadunud alates 1946. aastast. See oli oma aja suurim (üle 120 meetri pikk) ja innovatiivseim ning oli võimeline sõitma ilma tankimata poolteist korda ümber maailma ning saatma minutite jooksul pärast pinnale tõusmist välja kolm pommituslennukit, millest igaüks kandis ligi 820-kilogrammist pommi, vahendab Huffington Post.

Enne seda oli allveelaevu kasutatud pealveelaevade hävitamiseks. I-400 oli märkimisväärne taktikaline muudatus, sest tal oli õhulöögi andmise võimekus.

„Pärast Teist maailmasõda jätkusid katsetused allveelaevadega ja muudatused nende ehituses samas suunas, viies lõpuks ballistiliste rakettide väljalaskmise võimekuseni USA allveelaevadel tuumaajastu saabudes,“ ütles NOAA mereajaloo programmi direktor dr James Delgado.

USA sõjavägi sai I-400 tegelikult Teise maailmasõja lõppedes oma valdusse, ning seda ja veel nelja Jaapani allveelaeva hoiti uurimiseks Pearl Harboris. 1946. aastal külma sõja alguses nõudis Nõukogude Liit lepingute alusel ligipääsu nendele allveelaevadele.

USA merevägi, mis ei soovinud, et see tehnoloogia satuks Nõukogude Liidu kätte, lasi allveelaevad merepõhja ning mängis siis süütut ja väitis, et ei tea, kuhu nad kadusid.

I-400 asukoht on pärast seda olnud müsteerium.

I-400 avastati tegelikult juba selle aasta augustis, kuid sellest teatati esmaspäeval, kui NOAA kooskõlastas leiu USA riigidepartemangu ja Jaapani valitsusametnikega.