Liikumise ZA/UM pöördumine: palume mitte boikoteerida Eesti kultuuri!

Robert Kurvitz ja Martin Luiga on kohtunud ainult Toomas Väljatagaga. Kaur on üks meist ning tema on tegelenud suhtlemisega. Ta on algusest peale olnud innustatud meie mõtetest, sest meil on väga palju vajalikku öelda. See on hästi dokumenteeritav kogu viimase aasta vältel. Kõik teised inimesed on tegelenud ainult sisulise tööga. Initsiatiiv ei ole tulnud võimukoridoridest alla, vaid Kauri vahendusel alt üles.

Me ei ole poliitiline liikumine. Me oleme kultuuriline liikumine. Meil on väga sisulised sõnumid Eesti kultuurielule, mida ei oleks saanud väljendada artiklis "Kultuurimonopol" kirjeldatud paradigma sees.

Meid on sildistatud marksistideks, trotskistideks, fašistideks, küünilisteks 90ndate ärimeesteks ja argpükslikeks süsteemi kaitsjateks. Need on vastassuunalised sildid ning just see näitabki, et meie sõnum ei ole poliitiline, veel vähem päevapoliitiline. Meie seas on nii noori finantsinimesi ja ettevõtjaid kui ka kodanikuaktiviste, püsiva töökohata kirjanikke ja kunstnikke. Ühendavaks on ainult usk Eesti kultuuri. Kõik meie tõekspidamised on kantud parimast põhiseaduse vaimust.

Sirbis, mis ilmub 29. novembril, toome välja oma nägemuse teemadest, mis Eesti Vabariigi kultuurielus püstitamata on. Teemad on fundamentaalsed, mitte päevapoliitilised, ega kao kuhugi. Me ei ole naiivsed revolutsionäärid, kes loodavad suuri paradigmaatilisi muutusi kohe. Kuigi sündmustega alanud diskussioon on erakordselt vajalik, kannab see reaalset vilja pikkade aastate ja aastakümnete pärast. Me tõstatame need teemad.

Loodame südamest, et sündmused ei ole mõjunud liigselt kellegi tervisele.

Meil on kahju PÖFF-ist, mis on sündmuste käigus teenimatult varju jäänud. Need inimesed, kes diskussiooni aktiivselt jälgivad, on need, kellele too festival on suunatud. Palume külastada jälgimise kõrvalt ka festivali. Olge mõistlikud ja kultuursed inimesed, palume mitte boikoteerida Eesti kultuuri!