Lugeja: teile antakse tasuta transport kandikul ette ja ikka on häda!
Üle viskab: ühistransport, inimesed, kaagutavad koduperenaised, kel pole midagi muud tarka teha kui leiutada kümne-euroseid valideerimisvabu pileteid.
Eestlane on maailmas tuntud oma töökuse, kahjuks ka pättide poolest. Niisiis, töökas eestlane, palun ütle, kui raske ja füüsiliselt kurnav on astuda üldise heaolu huvides paar sammu jalust ära, kui raske on teha tillukese rohelise kaardikesega üks viibutus? Võtta kaardike taskust välja, lipsti masina eest läbi, tasku tagasi ja mõned sammukesed validaatorist eemale... Ei, selle asemel on vaja teha postitantsule sarnanevaid halenaljakaid liigutusi, vehkida turukotile sarnaneva liba-Gucci kotiga edasi-tagasi ja kiruda validaatorit mis sugugi ei taha reageerida või laseb välja ebameeldiva "prööp" heli.
Teistega arvestamine - kas te teate, mis see on? Lubage, ma seletan. Alustuseks piisaks sellest, kui ma ei oleks sunnitud teie käest küsima: "Vabandage, palun, kas ma tohin teie validaatoris oma kaarti valideerida, ma siiralt loodan, et te pole selle vastu?" Palun, astu eemale, kui oled oma kaardiga ära asjatanud.
Vahel vaatad, et ühissõiduk on rämedalt ülerahvastatud. Mõtled, et ootaks järgmist. Tegelikult pole mõtet, reaalsus on selline, et kui oled suutnud uste juures olevast inimpuntrast end läbi suruda, siis vahekäigus on tihtipeale ruumi küll, keegi lihtsalt ei viitsi sinna minna. Mis veel huvitavam, enamikus ülerahvastatud sõidukeis leidub vabu istmeid, kuhu keegi miskipärast istuda ei soovi, või kuhu ei saa istuda, sest mingi värdjas leiab, et tal on vaja istuda vahekäigu pool ja keegi ei peagi saama akna poole istuda. Mõni arvab ka, et üks iste on ette nähtud talle ja teine tema kotile. Ausalt, tõmba koomale ja korja oma kott endale sülle! Ah et kott määrib riided ära? Aga määrivat kotti puhtale istmele panna, et keegi teine oma riided hiljem ära määriks, on okei!
Teile antakse tasuta transport kandikul ette, palun: sõitke, ja ikka on häda. Mina kasutan seda sama transporti igapäevaselt, selle vahega, et ma maksan oma sõidu eest ja mul on piisavalt eneseväärikust, et mitte minna kuhugi sissekirjutust lunima. Kas pole naljakas, et mingi tola on nõus maksma saasta eest, mida te tasutagi ei taha ja on veel punktist A punkti B jõudmisega rahul ka. Mida teeks tallinlane mõnes muus Eesti linnas, kus ühistrantsport on kordi halvemini korraldatud kui Tallinnas. Pealinnas jääd oma sõidukist maha ja vannud, kui pead kümme minutit ootama. Pärnus jääd oma bussist maha ja oled õnnelik, kui poole tunni jooksul mingile teisele sõidukile jõuad.
Eestlase meelisajaviiteks on kujunenud virin ja halin: see on halb, too on paha, kolmas ei kõlba kuhugi, Ansip ja Savisaar on kõik peeti keeranud, nälg on majas, tööd ei ole ja kui on, siis ei maksta selle eest. Vot Soomes, Rootsis ja Norras on hea. Mul on üks tuttav, kes ei ole rahul ei oma tööga, palgaga ega töötingimustega. Ise seletab regulaarselt, et see aasta on talle mitu korda pakutud tööd piiri taha, aga ta on siia jäänud lootuses, et ehk läheb paremaks.
Kord jäi tal minemata, sest ta ei olnud nõus kiirpassi eest 50-eurost riigilõivu tasuma. Mida sa, kurat, nutad siin? Arvad, et järgmisest kuust on Eesti keskmine palk 2000 eurot või? Ma saan aru, kui Maxima umbkeelne teenindaja hädaldab oma viiesajaeurose palga üle, aga Eesti keskmisele palgale liginevat summat saav noor mees võiks küll tööd teha ja vait olla.
