Emori andmete kvaliteet on vilets

Voog lähtub Emori uuringutest, mille valim on aga väike, 669 inimese suurune, ja mis Tallinnas vähegi korraliku valimi saamiseks on tehtud pika aja jooksul ehk ajavahemikus 28.08-15.10.2013.

Kindlasti valima minejaid venekeelseid inimesi oli Emori uuringu kohaselt 66 protsenti, tegelik valimisaktiivsus oli 64 protsenti. See võimaldab justkui väita, et venelased käisid aktiivsemalt valimas, aga samas oli Emori venekeelsete inimeste valim vaid 307 inimese suurune ehk tegelik valimisaktiivsuse 64 protsenti mahub ilusti mõõtmisvea piiridesse ja reaalsuses võis venelaste valimisaktiivsus olla veel madalam ja olla ikka mõõtmisvea sees.

Veel hullem lugu on väidetega, mis on tehtud linnaosade tasandil. "Mitte-eestlaste valmisolek minna valima sõltus ka mingil määral linnaosadest, kuid trend oli vastupidine - mida väiksem on antud linnaosas mitte-eestlaste osakaal, siis seda suurem oli nendes mitte-eestlaste soov osaleda valimistel," kirjutas Voog. See väide põhineb 44 Kristiines, Pirital, Kesklinnas ja Nõmmel vastanud venelase vastusel. Mõistagi on see valim liiga väike millegi väitmiseks.

Ega mujal pole olukord parem. Lasnamäe eestlaste valim oli 48 inimese suurune, Põhja-Tallinna valimis oli eestlasi ja venelasi vastavalt 47 ja 48. Nii väikesed valimid ei võimalda peaaegu mitte midagi väita.

Pikk küsitlusperiood ei võta arvesse kampaania mõju

Suurema valimi saamiseks arvestab Emor oma valimis nelja küsitlusperioodi, millest esimene algas 28. augustil. Esimene suur valimisaktsioon, Krossi droonilennutamine, toimus alles 12. septembril. Sellega algas võimas get-out-the-vote kampaania, mille eesmärgiks oli eestlaste valimisaktiivsuse tõstmine. Voog tunnistaski, et valimiste eel kasvas oluliselt eestlaste soov valima minna.

Skandaalidele omistatakse liiga suur mõju

Kuna eestlaste soov valimistel osaleda hakkas kampaania mõjul kiirelt kasvama, oletab Voog, et see ei realiseerunud, sest eestlasi peletas eemale valimispäeva eelne Eerik-Niiles Krossi tagaotsimiskuulutus. Samuti ei uskunud Voog, et Keskerakonna toetust eestlaste seas võis tõsta tasuta ühistranspordi ärakaotamisega hirmutamine, sest Voogi hinnangul takistas seda Keskerakonna rahastamisskandaal.

Skandaalid võivad küll erakondade toetust mõjutada, aga tihti pääsevad erakonnad üsna puutumatult või võtab skandaali mõjulepääsemine aega. Lisaks pole loogilist selgitust, miks ei mõjutanud skandaal eestlaste valimisaktiivsust Nõmmel ja Pirital, aga mõjutas Lasnamäel ja Õismäel.

Võrreldes eelmiste kohalike valimistega valimisaktiivsus eestikeelsel Nõmmel tõusis. Nõmme oli ka ainus linnaosa, kus valimisaktiivsus kasvas. Kogu Tallinnas langes valimisaktiivsus 1,7 ja Lasnamäel 2,4 protsenti.

Linnaosadevahelised valimisaktiivsused lähevad seletamatult suureks

Eestikeelsete Nõmme ja Pirita valimisaktiivsused olid 70 protsendi kandis, sellal kui 2/3 ulatuses venekeelse Lasnamäe valimisaktiivsus oli vaid 63 protsenti. Selleks, et Lasnamäe venekeelsete valijate valimisaktiivsus saaks olla 66 protsenti, nagu oletab Voog, peaks sealsete eestikeelsete inimeste valimisaktiivsus langema 57 protsendi peale. Vahe Nõmme ja Pirita eestlaste valimisaktiivsusega on sel juhul väga suur.

Voog selgitab, et just Lasnamäe ja Haabersti eestlastele mõjusid valimiseelsed skandaalid peletavalt. Selle põhjuseks olevat viimasel ajal eestikeelses meedias levinud lauskriitika erakondade suhtes.

Kas Lasnamäe eestlased on eetiliselt eriti tundlikud?

Erakondasid on tõesti viimastel aastatel palju kritiseeritud ja räägitud eetikakriisist. Selle vastu võitlemiseks oli Tallinna elanikel võimalik hääletada valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (VTK) poolt, mis lubas tuua just eetilisema ja ausama poliitika. VTK toetus linnaosade kaupa võimaldab meil hinnata, kus elavad eetikaskandaalidest enim puudutatud inimesed.

VTK sai Pirital 704 häält, mis jääb vaid sajakonnaga alla häältesaagile kordades suuremal Lasnamäel. Lasnamäe eestlaste suuremat eetilist tundlikkust kui näiteks Pirita või Nõmme eestlastel ei paista kusagilt.

Venelased pole kunagi eestlastest aktiivsemalt hääletanud

Kui selguks, et venelased hääletasid nendel valimistel siiski eestlastest aktiivsemalt, oleks see taasiseseisvunud Eesti ajaloos esmakordne. Uuringud on järjekindlalt näidanud, et eestlased käivad venelastest aktiivsemalt valimas, kuigi see erinevus on viimasel ajal vähenenud.

2009. aasta kohalike valimiste ajal, vahetult peale Pronkssõdurit ja keset sügavat majanduskriisi, venelaste ja eestlaste valimisaktiivsus võrdsustus esimest korda 66 protsendi tasemel, aga 2011. aasta riigikogu valimistel tekkis uuesti lõhe sisse ja eestlased muutusid aktiivsemaks. Praegu, majanduse toibudes ja rahvustevaheliste pingete vähenemise olukorras, väidab Emor, et venelased suutsid oma valimisaktiivsust säilitada, sellal kui eestlaste oma langes.

Samas langes valimisaktiivsus kõige enam ehk 2,4 protsenti just kõige suurema venekeelse elanikkonna osakaaluga Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Samas eestikeelsel Nõmmel see hoopis kasvas ja teistes, suurema eestlaste osakaaluga linnaosades langes vähem kui Lasnamäel.

Väide venelaste kõrgemast valimisaktiivsusest on vastuolus ka maailmas täheldatud trendiga, et vähemusgruppide valimisaktiivsus on reeglina keskmisest madalam.

Töö mägede eestlastega jäi viletsaks

Ühes oleme aga Voogiga ühel meelel - nimelt ei saanud Tallinna opositsioonierakonnad Tallinna "mägedel" elavate eestlaste enda poolt hääletamisega hakkama sama hästi nagu Nõmme või Kalamaja rahvaga ja see tõi võidu Keskerakonnale.