Anname valitsusjuhile nõu

Mis nõu? Pakkuda võib nagu alati, alates ämbritest ja lõpetades mullivannidega ning ühtlasi soovitaks mõlemal osapoolel järgida mõtteviisi, et pakkuda võib ju tõesti kõike, aga vastu ei pea võtma mitte midagi. Muidugi, kui just ei tehta sedasamustki pakkumist, millest kuidagi keelduda ei saa.

Ja üritame pakkuda uut valitsuskoalitsiooni riigi kui terviku arengu huvidest lähtuvalt, unustades kasvõi hetkeks kõik tädi- ja onupojad, sõpruskonnad ja suguseltsid. Üritame üldistada, aga nimedeta ja ilma isiklikuks minemata. Aluseks võtame iseloomulikud tsitaadid olukorrast.

„Reformierakond leppis koalitsiooni koostöökojas kokku, et kõik volitused valitsuse jätkamiseks vajalikeks läbirääkimisteks antakse Res Publica esimehele peaminister Juhan Partsile. Reformierakond mingeid läbirääkimisi praeguses faasis pidama ei hakka,“ teatas Reformierakond.

„Sisuliselt olid noorpoliitikutest koosnev ÜVE Res Publica ja sotsiaalse programmiga valimistele läinud Rahvaliit muutunud kogenuma partneri Reformierakonna vasallideks. Valitsuse kesksed algatused — tulumaksu määra alandamine ja vanemahüvitise maksmine eeskätt hästikindlustatud inimestele — ei aita lahendada ei eesti rahva põhiprobleeme ega vasta ka avalikkuse, sealhulgas Res Publica ja Rahvaliidu valijate, õigustatud ootustele,“ teatab Keskerakonna fraktsioon.

Mida nõuab Rahvaliit? Tulumaksumäära alandamise edasilükkamine ning vanemahüvituse ülemmäära sätestamine kolmekordse vanemahüvitise alammäärana vabastab Rahvaliidu hinnangul vahendeid, mille arvel tuleks oluliselt suurendada lastetoetusi, sealhulgas esimese lapse toetus kahekordseks; suurendada toimetulekupiiri 500 kroonilt 800 kroonile ning tagada haridus- ja kultuuritöötajatele 12-protsendine palgatõus.

Ka nõuab Rahvaliit riikliku koolitustellimuse suurendamist kõrgkoolidele 60 miljoni krooni võrra; päästeametile ja kiirabile eraldatava raha suurendamist 40 miljoni krooni võrra; avalik-õigusliku ringhäälingu investeeringute suurendamist 20 miljoni krooni võrra; riikliku sakraalehitiste programmi assigneeringute suurendamist pühakodade restaureerimiseks 15 miljoni krooni võrra. Rahvaliit peab õigeks tõsta 1. jaanuarist keskmist vanaduspensioni 100 krooni võrra, kasutades selleks riikliku pensionikassa 1,7 miljardi krooni suurust jääki.

Poliitiline valik tuleb teha väheste, aga mõjuvõimsate rikkurite huvisid esindava, alati reeturliku, võõraste käte, sulgede ja isegi ajudega toimetava Reformi, ainult sotsiaalpoliitikat riigieelarve selgrooks pakkuva Rahvaliidu ja jätkuvalt kõige targema rollis esineva Keskerakonna vahel. Aga mis on juhi ülesanne — mitte iriseda ja olemasolevat kehvakest ressurssi ära kasutades eesmärgile jõuda? Antakse sulle Kiisler ja Kons ning kästakse nende meestega maailmarevolutsiooni teha — see paneks ka Blaire`i nutma!

Minu pakutav lahendusvariant — ma tuleks vastu Rahvaliidu nõudmistele, kaasaks Mõõdukad ja Isamaaliidu ning ohkaks kergendatult pärast Reformi lahkumist valitsuskoalitsioonist. Teeks Padarile ja Reiljanile kui väliselt kõige edukamalt Savisaart matkivatele meestele ülesandeks keski valijate võlumise ning järgmisteks valimisteks ei oleks enam ei keskist ega reformist sama suurusjärgu tähte Res Publicaga võistlemas. Nad oleks peadpidi kokku löödud. Ja üllataval kombel on riigi huvid Res Publica omadega kattuvad, vähemalt tänases situatsioonis ja ka järgmistel valimistel.

Mõttekäigu sisuseletuse leiate Akira Kurosawa filmist „Sõdalase vari“. Ja rahad tulevad struktuurifondidest, ülelaekumistest, uutest investeerimisvõtetest, töötukassast ja miljardi võrra tuleb valitsemiskulusid vähendada, suurendamise asemel, ning see annab omakorda lisamiljardid bürokraatiavabast ettevõtlusest. Nii et hetkel on sobivaim aeg muutusteks.