"Munro on tunnustatud peenelt viimistletud loojutustamise poolest, mida iseloomustab selgus ja psühholoogiline realism," teatas Nobeli komitee.

Munro on 13. naine, kes on Nobeli kirjanduspreemia pälvinud ja kokku 110. kirjanduspreemia laureaat.

Alice Munro sündis 1931. aasta 10. juulil Kanada Ontario provintsis Winghamis. Tema ema oli õpetaja ja isa rebasekasvataja.

Pärast keskkooli lõpetamist läks Munro Lääne-Ontario ülikooli ajakirjandust ja inglise keelt õppima, kuid katkestas õpingud, kui abiellus 1951. aastal.

Koos abikaasaga asus Munro elama Briti Columbia provintsi Victoriasse, kus nad avasid raamatupoe.

Munro hakkas ise lugusid kirjutama teismelisena, kuid avaldas esimese raamatu 1968. aastal. See oli lühilugude kogumik „Dance of the Happy Shades“ („Rõõmsate varjude tants“), mis sai Kanadas küllaltki suure tähelepanu osaliseks. Ajakirjades hakkas ta lugusid avaldama juba 1950. aastate alguses.

Munro ongi peamiselt tuntud novellide poolest ning on aastate jooksul avaldanud mitmeid kogumikke.

Mõned kriitikud peavad Munrod Kanada Tšehhoviks.

„Tema lood leiavad tihti aset väikelinnakeskkonnas, kus võitlus sotsiaalselt aktsepteeritud olemasolu eest viib tihti pingeliste suhete ja moraalsete konfliktideni – probleemideni, mis tulenevad põlvkondadevahelistest erinevustest ja põrkuvatest ambitsioonidest. Tema tekstides esineb tihti igapäevaelu kirjeldusi, kuid otsustavad sündmused, omamoodi ilmutused, mis valgustavad ümbritsevat lugu, lasevad eksistentsiaalsetel küsimustel ilmuda välgusähvatusena,“ teatab Nobeli komitee.