Edgar Savisaar online -intervjuul: Tallinna teed saavad korda siis, kui Keskerakond on valitsuses
Keskerakonna Tallinna linnapeakandidaat Edgar Savisaar leidis enne rahastamisskandaali toimunud online-intervjuus Delfi lugejate küsimustele vastates, et linna teede areng seisab selle taga, et Eesti riik ei investeeri neisse piisavalt. Muutuse toob see, kui Keskerakond saab valitsusse.
1. Kui palju on sundüürnikke? Kas tulevikus on linnal plaanis ehitada juurde munitsipaalelupinda?
Sundüürnike saaga on kurb näide Eestimaa ajaloost, kuidas ei tohiks oma rahvaga käituda. Meenutan, et sundüürnikele sündinud ülekohus - senisest kodust ilmajätmine - algas siis, kui omandireform võttis väga paljudelt eestimaalastelt võimaluse kasutada oma EVP-sid teiste kodanikega võrdsel alusel.
Ühe parlamendierakonna, Isamaa juhtimisel ja Mart Laari kahe valitsuse ajal, algas seaduse lõputu muutmine. Kokku tehti viieteistkümne aasta jooksul üle 40 seadusparanduse. Iga uus seadusemuudatus laiendas oluliselt nn. endiste omanike ringi.
Kui kujundlikult öelda, siis tulid varanduse tagasi saajate ringi ülikauged sugulased, nende lastelastelaste sõbrad ja tuttavad. Tihtipeale ei õnnestunudki enam tõestada, kas majakarp ikka sai natsionaliseeritud või mitte. Ilmusid välja terved hordid libaomanikke meil ja välismaal, kes võltsitud volituste alusel mingi maja jälle omale said. Aastal 2001 oli ainuüksi Tallinnas ligi kolm ja pool tuhat sellist saatusekaaslast!
2001. aasta lõpul linnavalitsuse üle võtnud Keskerakond, nähes seda ebanormaalset olukorda, algatas kohe 2002. aastal elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse". Seejuures saime natuke tugineda teiste Euroopa pealinnade kogemusele - paljudes neist on küllalt suur osa kortereid munitsipaalomandis. Igatahes tundsid keskerakondlased end linnajuhtidena vastutavatena oma linnarahva kõige valusama probleemi lahendamise eest.
Aastatel 2002 kuni 2009 valmis 35 munitsipaalmaja 2350 korteriga. Tallinlastele riiklikult tehtud ülekohtu heastamiseks kulutati linna eelarvest 747 miljonit krooni, samal ajal kui riik ise loovutas kõigest kümnendiku, 71 miljonit, ehkki lubas katta veerandi ehituskuludest. Aga meie saime sellest hoolimata hakkama!
Meil on põhjust nüüd rõõmsad olla. Tõsi, meie rõõmsat meelt varjutab kahtlus, et needsamad, kes on täna riigis võimul ning kes omal ajal sundüürnike - oma kaasmaalaste ja Tallinna elanike - eluasemeüüri tahtsid tõsta või mõnel muul moel sundüürnikke kiusasid, võivad hakata jällegi seda tegema. Kõigest südamest loodame, et see nii ei lähe!
Sundüürnike aidati ka oma kodu soetamisel kolimistoetusega, millega nad said teha sissemaksed uue elamispinna jaoks. 14. augustil 2009 aastal andsime Raadikul koduvõtmed kätte viimasele nimekirjas olnud sundüürnikule.
Eluaseme valdkonda panustamine, seeläbi inimestele stabiilsema eluolu kindlustamine, on praeguse linnavalitsuse üks prioriteete. On vaja toetada ka noori peresid ja üldse noori, madalama sissetulekuga ja vanemaid inimesi - kõiki, kes saaksid võimaluse muretseda taskukohane eluase. Nagu praktikas on selgunud, on noortel, paljulapselistel peredel, üksikutel vanuritel ja perekondadel alla keskmise sissetulekuga piiratud võimalused eluaseme omandamiseks.
Juba täna mõjutab see märgatavalt ühiskonna arengut, ning kui ei võeta kasutusele mingisuguseid meetmeid selle olukorra lahendamiseks, siis lähitulevikus võib see muutuda riigile mitmete sotsiaalsete ja demograafiliste probleemide allikaks.
01.01.2013 seisuga oli arvele võetud (järjekorras) Tallinnas 3284 linnalt eluruumi taotlejat. 01.01.2012 seisuga oli järjekorras 2968 inimest, seega on aastaga suurenenud taotlejate arv 316 inimese võrra. Järjekord on pidevas muutumises, keegi saab linnalt eluaseme üürile, keegi lahendab oma eluasemeprobleemi ise jne.
Tallinna II elamuehitusprogrammi raames oleme andnud munitsipaalelamispinnad üürile noortele peredele, Tallinna linnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele, Tallinna linna teenindavatele politseiametnikele ja päästeteenistujatele. Kavatseme seda tööd kindlasti jätkata ning uusi munitsipaalelamispindu rajada.
Võiks öelda, et omamoodi munitsipaalehitus toimub ju ka kõige pisematele. Lastekodulastele on ehitatud mitu uut moodsat perekodu. Alles nädal tagasi valmis järjekordne lastekodulastele mõeldud peremaja. Kokku ehitatakse viis kaheperemaja ja kaks üheperemaja, millesse asuvad elama kuuest lapsest ning nn emast ja tädist komplekteeritud pered.
2. Millal lõpetab Keskerakond Tallinna maksumaksja raha raiskamise Keskerakonna propagandaks, mida nimetate inimeste teavitamiseks?
Tallinna edus on Keskerakonnal juhtiv roll, kuigi Eesti Meedia, Ekspressgrupp ja Rahvusringhääling üritavad kujutada Tallinna terve Eesti arengupidurina. Kuna muu meedia oma õiget tööd ei tee, siis on Tallinn ise pidanud lünki inimeste ausas teavituses katma.
Inimeste teavitamine pole kindlasti maksumaksja raha raiskamine.
3. Miks peab Tallinn reklaamima oma "plaane" ja "saavutusi" (ehk tegema valimispropagandat) erakanalitel, sh venekeelses PBKs? Kas te ei leia, et see on maksumaksja raha nahaalne raiskamine ja ei sobi 21. sajandi ELi liikmesriigi pealinnale?
Euroopa Liidu Pealinnade Liit (UCUE) võttis oma peaassambleel 18. septembril Bratislavas vastu üleskutse inimeste kaasamisest. Selle demokraatliku protsessi lahutamatuks osaks on inimeste teavitamine. Muuhulgas toetavad Euroopa pealinnad oma ühisavalduses linnade ajalehtede väljaandmist ja ringhäälingute ülalpidamist.
Nii nagu muide nähakse samas avalduses olulise kaasamise vahendina ka kohalike referendumite korraldamist - kui te hästi meenutate, siis parteipropagandaks üritati meil tembeldada ka tasuta Tallinna ühistranspordi referendumit. Täna, kui tasuta ühistransport on tulnud, näinud ja võitnud populaarsuse kõikide parteide valijate seas, ei taha seda ükski toonane vastaline enam meenutada.
4. Linnakassast jagati maksumaksjate rahast ca 132 000 € alluvatele nn tänurahaks. Mis õigusega? Liikumist propageerivaks reklaamiks eraldati üle 50 000 € ja sedagi maksumaksjatelt luba küsimata. Kas nii tohib? Laste mänguväljakute reklaamimiseks võtsite ca 72 000 €. Kas see pole mitte maksumaksjate üle irvitamine? Miks te käitute nii üleolevalt maksumaksjate suhtes ja kas teile ei tundu, et see on kriminaalne tegevus?
Tallinna ametnikele makstakse hea töö eest preemiat linnakassast ja riigiametnikele riigikassast. Heade töötajate ergutamine preemiaga on igati aktsepteeritud kõikide tööandjate praktika ja see pole Keskerakonna poolt leiutatud.
Oluline on, et tööl oleks tulemused. Paljud Tallinna ametnikud on tulemuslikult pingutanud, linn on kasvanud ja areneb ning preemia on auga välja teenitud. Paljudes ministeeriumites ametnikele makstava preemia puhul tekib aga küll sisuline küsimus, et mille eest? Kas tõesti näiteks koolide, haiglate ja päästekomandode koomaletõmbamine on tegevus mis väärib preemiaid?
5. Kui palju raha kulub aastas tegevustele, mis pole KOV pädevustega otseselt seotud? (Näiteks parteipropaganda või Tallinna televisioon.)
Tallinna Televisiooni 2013. aasta eelarve on ca 3 miljonit eurot, mis on kümme korda väiksem Rahvusringhäälingu eelarvest. Kuigi ETV ja Eesti Raadio on kaugel poliitilisest tasakaalust, ei nimeta mina ega ilmselt ka Teie seda kanalit tervikuna veel seepärast parteipropagandaks. Sarnane on lugu ka Tallinna Televisiooniga, milles iga päev toimuvad debatid on valimiste ajal rõhutatult avatud kõikidele kandidaatidele.
6. Miks te valetate, et on ehitatud 130 mänguväljakut kui tegelikult vahetati välja vaid 1 atraktsioon igas lasteaias?
130 lasteaeda said mänguväljaku, mida nad soovisid ja mida oli võimalik sinna ehitada. Linna poolt pakuti välja kuus varianti, mille seast valiti: ronila, sõimeala (aedik, kuhu paigaldati liivakast, liuväli, kiik jms), paviljon õues õppimiseks, spordiväljak, seiklusrada ja üksikvahend (lasteaial oli võimalik saada kuni kolm üksikut atraktsiooni).
Soovitan neil, kes tahavad olla skeptilised linna panustamise osas, minna neid uusi mänguväljakuid lasteaedadesse vaatama ja olen kindel, et nende suhtumine muutub positiivseks, sest nii lapsed kui ka lasteaia õpetajad on vägagi rõõmsad nende mänguväljakute üle.
7. Reklaamite, et lasteaiad on korras, aga miks peavad lapsevanemad lasteaia rühmi remontima ja vajalike materjale viima? Tooge välja konkreetsed lasteaiad mida olete korda teinud.
Alates 2007. aastast on Tallinn oma koolieelsete munitsipaallasteasutuste võrku arendanud ja lasteaiakohti loonud programmi „Lasteaiakoht igale lapsele" alusel. Aastatel 2007-2013 on terviklikult renoveeritud või ehitatud kaheksa lasteaeda: 2007 - Tallinna Kelmiküla Lasteaed, 2008 - Tallinna Kasekese Lasteaed ja Tallinna Padriku Lasteaed, 2009 - Tallinna Rännaku Lasteaed, 2010 - Tallinna Asunduse Lasteaed, 2012 - Tallinna Lasteaed Vikerkaar, Kolde Lasteaed, 1. oktoobril 2013 avasime Tallinna Kihnu Lasteaia.
Olemasolevates lasteaedades renoveerisime vabad ruumid 2012. aastal 16 uue rühma ja 2013. aastal 13 uue rühma tarbeks.
11. septembril 2013 avasime Tallinna Lepistiku Lasteaia moodulmaja, 2013. aasta lõpuks lisandub veel 4 moodulrühma (2 Meriväljale, 2 Nõmmele).
Ühe uue lasteaia, 13 uue rühmaruumi ja 6 moodulrühma ehitamiseks investeeris linn käesoleval aastal 4 696 327 eurot.
Suurt tähelepanu on pööratud ka laste turvalisusele, milleks on kõikides lasteaedades paigaldatud automaatsed tulekahjusignalisatsioonid. Turvavalgustuse korrastamine, millest on suurem osa tehtud, lõpetatakse järgmisel aastal.
Linna poolt on igal aastal investeeritud hoonete väliskonstruktsioonide korrasolekusse (katused, fassaadid), piirdeaedadesse, tehnosüsteemide korrasolekusse jne).
2013. aastal on renoveeritud uued rühmad: Tallinna Heleni Kool - 1 rühm; Tallinna Linnamäe Lasteaed - 1 rühm; Tallinna Lasteaed Karikakar - 1 rühm; Tallinna Rukkilille Lasteaed - 1 rühm; Tallinna Kristiine Lasteaed - 1 rühm; Tallinna Linnupesa Lasteaed - 1 rühm; Tallinna Mustakivi Lasteaed - 1 rühm; Tallinna Suur-Pae Lasteaed - 3 rühma; Tallinna Ümera Lasteaed - 1 rühm; Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool - 1 rühm; Lasteaed Kelluke - 1 rühm (märtsis avati 2).
8. Millal maksab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele välja palgatõusu raha, mille riik on Tallinnale üle kandnud?
Lasteaia õpetajate palk tuleb täies mahus omavalitsuse eelarvest ning riik selles osas kahjuks omavalitsusi ei aita. 1. mail 2013 toimunud palgatõusuks eraldas linn lasteaedadele täiendavalt 2 miljonit eurot, väljamaksed on tehtud alates maikuu palgast. Muide, Tallinn on üks väheseid omavalitsusi, kus kooli õpetaja ja lasteaia õpetaja palgad on võrdsustatud.
Mis puutub kooliõpetajate palgavahenditesse, siis kogu summa, mis riik Tallinnale on eraldanud, on koolidele edasi antud. Õpetajate töötasusid ei ole võimalik mujale kui õpetajate palkadeks kasutada.
9. Kas on ikkagi vaja uut linnavalitsuse hoonet ametnikele, selle asemel saaks ju lasteaedu remontida, ehitada, rahastada, tervishoiu teenustega ehk midagi ette võtta, hooldekodusid ehitada, tänavaid remontida jne.
Linnavalitsuse uue hoone hind pole linnale praegu jõukohane ja seepärast polegi seda ehitatud. Selle asemel ongi remonditud ja ehitatud lasteaedu ning tehtud palju muud vajalikku. Eesti riigil paistab, et on aga raha rohkem ja Rahandusministeeriumi hoonele tehakse poeg ära.
10. Millal saab korda Linnahall? Kus on Linnahalli investor?
Läbirääkimisteks ja kõnelusteks nii Ameerikas kui ka Eesti poolel on läinud õige mitu aastat, aga siiski vähem aega, kui oli eelkäijatel Paltsil ja Pakostal, kes esimestena võtsid üles selle idee, et linnahall tuleb korda teha. Me püüame olla tublimad, kui olid nemad ja võib-olla meil on ka rohkem võimalusi, nii et ma usun, et me jõuame lühema aja jooksul valmis. Me ei pea selleks üheksat lasteaeda maha müüma.
Kui me järgmiste aastate jooksul saame lepingud sõlmitud (operaator on leitud, muinsuskaitse on ka asunud asja toetama) siis võime öelda, et selle tunneli lõpus paistab roheline tuli.
11. Miks nõuate alluvatelt erakonna toetamist?
Ei nõua. Kuigi, erinevalt Jüri Mõisa linnapeaks oleku ajast, pole meil sellist statistikat tehtud, on Tallinna ametnike hulgas kõikide linnavolikogus esindatud erakondade liikmeid.
12. Miks peavad linnavalitsuse töötajad töö ja töövälisel ajal kirjutama teie isikut ja Keskerakonda kiitvaid ning oponente laitvaid kommentaare? Kas see pole teie arvates veidi tobe?
Keegi ei pea. Aga kedagi ei saa ka keelata oma vaateid väljendamast.
13. Millal hakkab Tallinna taksondus sarnanema Helsingi taksondusele?
Hind on Helsingis keskmiselt kallim, ma loodan et see vahe säilib. Küll, aga oleme seisukohal, et taksodele võiks kehtestada piirmäärad, see on aga seadusandja, ehk majandusministeeriumi küsimus.
Kui ma olin majandusminister, siis me esitasime korduvalt valitsusele taotlusi taksohinna piirmäära kehtestamiseks, aga paraku meie toonased koalitsioonipartnerid ei toetanud seda ideed.
14. Kas Keskerakonnas on esinenud musta rahastamist (nii nagu Reformierakonnas)?
Ma loodan, et mitte. Kui rääkida üldse rahast poliitikas ja korruptsioonist seoses sellega, siis minu kolleeg Kalle Klandorf on hiljuti kirjutanud Delfis artikli, kus ta toob välja, et palju enam korruptsiooni on ilmnenud riigiasutustes, mitte omavalitsustes. Omavalitsusi, eriti Tallinna linna, süüdistatakse teenimatult.
Statistikat selle kohta leiab küllaga, ainult sellest püütakse mitte rääkida. Aga Kalle Klandorfi artiklis on numbrid olemas, vaadake siit: http://eestielu.delfi.ee/eesti/valimised/kalle-klandorf-korruptsioonist-mitte-ainult-tallinnas.d?id=66824287
Saatsime meediale ka vastuse seoses Eesti Ekspressis avaldatud kirjutisega, soovitan seda lugeda http://www.keskerakond.ee/meedia/uudised#2537
15. Mille taga seisab õigeaegne ja piisav lumekoristus talveperioodil ning lume õigeaegne äravedu linnatänavatelt? Mitu korda olete ise viimasel talvel lumetuisuga ja jäiselt libedatel tänavatel jalgsi töökohast bussile läinud?
Viimasel talvel sai jala käidud üsna palju ja seega tean seisu päris hästi ka omast kogemusest. Asi pole nii hull, nagu ajalehed kirjutasid, aga paremini saab sel alal asju teha alati ja igal pool.
16. Millal lõpeb tänavate pimendamine öösiti, justkui oleks oodata õhurünnakut?
Pimendamist pole. Kokkuhoid tõesti on. Riiklikult nö vabaks lastud elektri hinda teab igaüks ja igaüks võib teha sellest ka omad järeldused.
17. Kas kunagi suudetakse tagada suvisel ajal adrukoristus Pirita teel, ilma et välisriikide suursaadikud peaksid näpuga näitama?
See pole sugugi ainult välissaadikute ninna torganud. Rahva mälus on selle kohta ka legendaarne küsimus: „Mis siin haiseb?", „Meri, härra president". Tean, et Tallinna teadlased töötavad praegu selle küsimuse lahenduste kallal. Ma loodan, et selline mere lõhn pole igavene.
18. Miks võitleb Tallinn eestikeelse hariduse vastu?
See on kõige absurdsem süüdistus, mida ma olen Keskerakonna kohta kuulnud. Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest! Eesti hariduse, koolide ja õpetajate eest võitleb meil kõige tarmukamalt Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi, kellega mul on au kuuluda ühte erakonda.
Tallinn on tõstnud kõikide õpetajate ja lasteaednike palku lisaks riigi osale, oleme remondi ringi peale teinud peaaegu kõikidele koolidele, järgmisel valimisperioodil anname 30 000 lapsele oluliselt parema koolitoidu. Ka Tallinna Ülikool ja Tehnikaülikool on koostöös linnaga jõudsalt arenenud.
Muide, Narvas korraldas meeleavalduse eestikeelse hariduse kaitseks justnimelt Keskerakond! Ja terve mõistuse häält hariduse küsimustes esindab Riigikogus keskerakondlane Mailis Reps. Kui eestikeelsele haridusele on mõni vaenlane, siis on selleks haridusminister Jaak Aaviksoo.
19. Miks on tekkinud Tallinnasse kaks täiesti erinevat kogukonda - venelased ja eestlased? Miks on teie valitsemisaja jooksul on nendevahelist lõhet süvendatud?
Vene kogukond on Tallinnas tekkinud pisut enne Keskerakonda ja Vene tänavgi Vanalinnas kannab oma nime põhjusega - Tallinna linn puhkes ju õitsele Hansaliidu sajandeil Lääne-Euroopast Venemaale kulgenud tähtsat kaubateed teenindades.
Keskerakonna valitsemise ajal on Tallinnas valitsenud kodurahu, v.a. seekord, kui Ansipi partei ja valitsus seda käpardlikult häiris. Lõhet Tallinna eestlaste ja venelaste vahel pole. Lõhe puudumine teeb muret veel ainult IRLile. Vene transiidirahast ülal peetavad sotsid ja isegi omad vitsad saanud Reformierakond ei püüa enam lõhe süvendamisele panustada.
20. Miks tallinlaste raha eest tehtav ajaleht Pealinn ei kajasta linnauudiseid, vaid hoopis Keskerakonna propagandat? Kuidas on linna uudistega seotud igas viimases kui lehes ilmunud artiklid Krossist?
Ajaleht Pealinn kajastab kõiki linnaelu olulisemaid küsimusi, sh vaatleb tasakaalukalt ka kohalikke valimisi. Linnapeakandidaat Krossist kirjutamine pole küll Keskerakonna propaganda, te ajate midagi segamini.
21. Millal teete lõpparve poliitikaga?
Päeva, kui mul tuleb poliitikast lahkuda, ütlevad mulle ette minu valijad. Valimised on meil regulaarsed ja pole mingit hirmu, et mina või keegi teine jääks kauemaks kui rahvas tahab.
22. Uurides teie liiklusrikkumisi, võiks väita, et olete samasugune liiklushuligaan nagu Eerik-Niiles Kross. Kuidas seda seletate?
Kui Krossi liiklusrikkumise registrit poliitikutest kellegagi võrrelda, siis on see tema parteikaaslasest krooniline kiiruseületaja siseminister Ken-Marti Vaher. Kuigi lubadeta sõitja pole isegi tema. Kuidas seletada sellise inimese sattumist linnapeakandidaadiks? Sellega, et IRL ei näe oma meeste liiklus-rullnokluses probleemi.
23. Millal jõuab Tallinna teede kvaliteet Euroopa tasemele?
Valimisplakateid uskudes, siis kui „Urmas Euroopalikud Teed Paet" saab linnapeaks. Tegelikult, aga ainult siis, kui lisaks linnale hakkab ka Eesti riik Euroopa tasemel investeerima kõikide omavalitsuste, sh ka Tallinna teedesse. See juhtub siis, kui Keskerakond on valitsuses, olgu siis koos Reformierakonnaga või ilma.
