Andrus Kivirähk: 15 päeva varem
Aga mitte Keskerakonnale! Sest esiteks pole erakondade rahastamise hämar skeem enam kellelegi uudis. Tarmo Lausing kordab ainult seda, mida pärast Silver Meikari avaldust teavad Eestis niigi kõik.
Jah, tõsi, endiselt on olemas umbes sada klouni, kes räägivad tõsise näoga, et tegelikult pole ju midagi tõestatud ning et nende teada on erakondade rahastamine puhas ja klaar nagu ingli silmapesuvesi. Aga neid naljavendi ei võta keegi tõsiselt. Poliitikute maine on niigi mudas ja Tarmo Lausingul ei õnnestu seda mingi nipiga veel sügavamale porri tallata. Ja teine põhjus, miks Savisaar võib igasugustest paljastustest hoolimata rahulikult hingata, on seotud muidugi Keskerakonna eripäraga. Neile lihtsalt ei hakka ükski skandaal külge. Sest piltlikult öeldes: kui härrasmees ilmub tänavale püksata, on see šokeeriv. „Mida te õige mõtlete! Kas teil häbi ei ole!” hüüavad talle möödujad. Avalik hukkamõist on vältimatu.
Kui aga koer lippab ringi palja pepuga, on see igati loomulik. Me ei viitsi peadki keerata ja hurjutamine oleks juba täiesti naeruväärne. Paljaste kintsude väel silkamine ongi ju koera viis! Vastupidi, imelik oleks hoopis see, kui peni püksid jalga veaks ja püüaks kombekas olla.
„Keskerakonnas otsustab kõike Savisaar ja sisedemokraatiat pole ollagi!” kuulutab Lausing. No tere hommikust! Küll tuli uudis välja! Selliste luureandmete nimel pole mõtet luurele minnagi.
Keskerakonna valijaid kõik need Eesti meedias levivad skandaalid ei huvita, puuduliku eesti keele oskuse tõttu ei saagi nad neist iial teada. Nemad annavad ikka oma hääle iga ilmaga.
Seega liigub Keskerakond vääramatult oma rutiinse valimisvõidu poole Lasnamäel. Teised pingutavad, nagu oskavad.
Nagu kandideeriks üksi
Silmatorkavaim on muidugi IRL-i linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi kampaania. Selles on jooni, mis tuletavad meelde Indrek Tarandi võidukat kandideerimist europarlamenti, muu hulgas aga kummalisel kombel ka asjaolu, et mõlemad kandideerivad pealtnäha ihuüksi. Aga erinevalt Tarandist ei ole Kross ju üksikkandidaat! Ehkki just sedasi välja paistab. Ma ei kahtlegi, et tema isiklikult võtab suure hulga hääli, aga kandideerida saab ta ikkagi ainult ühes ringkonnas. Mis saab mujal, kus lösutavad traditsioonilised peibutuspardid ja nende vahele topitud hall sammal?
Reformierakonna nimekirjas peale partide suurt kedagi polegi. Ja nende peamiseks vastaseks tundub olevat mitte Keskerakond – kummaline, kummaline! –, vaid hoopis vagurad ja üsna silmapaistmatud sotsid. Nende kallal ollakse kõigi kümne küünega. Senine antagonist Keskerakond jäetakse aga targu rahule. Kas mitte selleks, et siluda teed tulevasele koalitsioonile? Miski poleks ju tegelikult loomulikum, arvestades ühist maailmavaadet, ühist poliitilist kultuuri ja ühiseid liikmeidki, sest kes ikka täpselt mäletab, kumba erakonda tuntud „liberaalid” hetkel kuuluvad.
Aga valimisliidud? Vaba Tallinna Kodanik? Nemad on vaiksed ja nikerdavad tasapisi, põlve otsas oma valimiskampaaniat. Paljud valijad ilmselt ei teagi, et nad olemas on. Aga kui nad üles leitakse, on nende trump juba ainuüksi see fakt, et nad pakuvad alternatiivi kohvrite ja sumadanidega musta raha tassivatele erakondadele.
