„Haisus ei või eksida. Vabalt metsas voolav kanal on täis reovett,“ kirjutab Helsingin Sanomat. „Oja niriseb Läänemere suunas ja viib endaga kaasa ligi poole miljoni kaliningradlase WC-veed – täiesti puhastamata.“

Sama teed voolavad merre ka lähipiirkonna väikelinnade jäätmed, kirjutab Soome ajaleht. Osa toitainetest, mida need sisaldavad, jõuavad ka Soome lahele vetikaid kasvatama.

Sama kanal on Kaliningradi oblastis reovett merre juhtinud üle saja aasta: sakslased ehitasid selle 19. sajandi lõpus.

Reostamine pidi lõppema 1970. aastate lõpus, kui alustati reoveepuhastusjaama ehitamist. Ehitustööd on kestnud ligi 40 aastat.

Umbes 90 protsenti ehitisest on valmis, kirjutab Helsingin Sanomat. Võimalik valmimine ei taga aga siiski seda, et jaamas hakatakse siis reovett puhastama.

Reoveepuhastusjaama ehitusobjektil valitseb Helsingin Sanomate teatel vaikus. Kilesse pakitud torud ootavad paigaldamist, kuid töölisi on napilt. Üks mees harjab betoonbasseini põhja, teine pumpab vihmavett. Filtreerimishallis keevitatakse torusid.

Pooleli jäänud ehitis meenutab minevikku. Roostes armatuurid turritavad välja basseinist, kuhu on kogunenud vett – ja kalu, kirjutab Helsingin Sanomat.

„Kurb. Palju raha on raisatud konstruktsioonidele, mis on nüüd täielikult lagunenud,“ ütleb Kaliningradi veevärgi Vodokanali osakonnajuhataja Natalia Matussevitš Helsingin Sanomatele. „Aga kui see on valmis, on puhastamise tulemus sama kui Peterburis.

„Kõik sõltub õnnest,“ naerab Vodokanali juht Aleksandr Ivatšenko küsimuse peale, millal linnas reovett puhastama hakatakse.

Vodokanal võtab vastutuse siis, kui ehitaja saab puhastusjaama tehniliselt valmis. „Loodame, et võime alustada katsetusi järgmisel suvel,“ ütleb Ivatšenko.

Ees on siiski üks aga. „Meil ei ole raha, mida oleks vaja lõplikeks monteerimistöödeks,“ nendib Ivatšenko.

Ivatšenko rõhutab, et puhastusjaama ei ehita veevärk. „Me ei ole olnud töövõtjaga rahul. Ettevõte on varem ehitanud vaid sildu ja teid. On olnud hilinemisi.“

„Töövõtja kogenematus, ebaefektiivne rahakasutus, vastutusest kõrvalehoidmine, tahte puudumine, otsene ükskõiksus,“ loetleb põhjadimensiooni keskkonnaalase partnerluse juht Jaakko Henttonen põhjuseid tööde pidevale hilinemisele.

Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) programm rahastab puhastusjaamaprojektiga seotud joogiveeprojekti. „Juba kaks aastat oleme veevärgile meelde tuletanud kasutusele võtmiseks vaja minevat finantseeringut,“ ütles Henttonen.

Läänemerre jõudvat reostust võib hinnata vaid rahvaarvu järgi. Raporteeritud andmeid ei ole, kirjutab Helsingin Sanomat.

Soome keskkonnakeskuse eriuurija Seppo Knuuttila arvutab fosforikoormuseks 400 tonni aastas. Selline kogus fosforit võib toota kuni 400 000 tonni vetikaid. Lämmastikukoormuseks hindab Knuuttila 2000 tonni aastas.

Võrdluseks: Helsingi Viikinmäki puhastusjaamast läks eelmisel aastal Soome lahte 26 tonni fosforit ja 600 tonni lämmastikku.