"Milline piirang või monopol on muutnud midagi odavamaks?! Vahel tarbijale on, kui riik või omavalitsus annab vastavat toetust, aga ühiskonnale tuleb igal juhul kallim. Leedo praamindus on hea näide," põrutab esimene lugeja.

"Vaidlen esimesele vastu. See võib olla nii ja naa. No ütleme näiteks mingi 7000 elanikuga linna ravimivajaduse saab rahuldatud vabalt üksainus apteek. Selle linna haiged maksavad siis rohtu ostes kinni ravimid endid ja lisaks ka seal töötavate apteekrite palgad ja apteegi ülalpidamiskulud pluss mingi protsent omanikule kasumiks. Kui nüüd aga seal linnakeses avada seitse apteeki, siis needsamad linnahaiged maksavad kinni kõigi seitsme apteegi töötajate palgad, püsikulud ja kasumid. Ja ei tule ega saagi tulla mingit hindade odavnemist," väidab teine.

"Aga miks peaksid erafirmad avama seal seitse apteeki?! Iga vähegi tõsiseltvõetav ettevõte teeb eeldatava turu-uuringu. Dubleerija oleks vaid riik," jääb esimene endale kindlaks.

"Miks peaks? Küll nad ise teavad miks peaks - eks ikka selleks, et raha teenida. Konkreetselt: meie linnas oli nõuka ajal üks toidupood pluss üks väike keldripood lisaks. Praegu on selles linnas elanikke kaks korda vähem alles jäänud, küll aga on seal nüüd viis suurt ja kolm väikest toidupoodi. OK - söögi koha pealt võib öelda, et kõiksugu toidu valik on märksa rikkalikumaks läinud ja allesjäänud elanikud ostujõulisemad - las söövad end või lõhki, kui tahavad. Aga kas me ka apteekide puhul siis eeldame, et rahvas on rängalt haigemaks jäänud?" küsib teine vastu.

Ühe või teise lähenemise pooldajatega pea sama palju leidub neid, kes peavad antud küsimust suures osas tühiseks:

"Ilmselt ei seda ega teist: nagu kütuseäriski, tuleb uutel tulijatel liituda vanade olijate kartellilepingutega ja siis jäävad hinnad samaks," ei usu lugeja positiivsetesse muutustesse.

"Ravimite hinnad on seadusega reguleeritud. Igasuguste soodustuste tegemine retseptiravimitele apteegi kasumi arvelt on seadusega keelatud. Huvitav, kuidas need hinnad küll langeda saavad? Valimised vist lähenevad," arvab kommenteerija.

"Härra Teder peaks kõigepealt muret tundma ravimiseaduse täitmise pärast ehk apteekide ja apteegikettide hulgimüüjatest sõtumatuna hoidmise pärast!" ütleb teine.

"Mis eriline äri see ravimiäri on, et seda peab nii hullusti reguleerima? Apteeke ei ole ju enam ammu olemas. Mõtlen apteeki tema õiges tähenduses, kus apteeker rohu kokku segab. Kõik müüvad ju valmis ja pakitud kaupa. Käsimüügiravimid toidupoodidesse müüki! Mis vahet seal on, kust ma käsimüügiravimi iseteeninduse korras riiulilt võtan, kas apteegist või toidupoest? Retseptiravimid internetikaubandusse. Digiretsept ju on. Asi see siis ka inimesele kättetoimetamine kullerfirmaga ei ole? Jääb kulu ruumidele ära ja selle rahaga katab ilusti toimetuskulud ära. Jääb hinnalangetamiseks ka veel. Seda hinnalangetust ei usu ise ka, aga ilus oli kirjutada," sõnab kolmas.