"Kohatu küsida laste eest kohamaksu ja toiduraha!"
Olen seisukohal, et lasteaiakohad Eestis peavad olema üle kogu riigi vanemate jaoks tasuta ja kodule lähedal. Selline laste- ja peresõbralik ühiskondlik üksmeel peab olema sõltumatu poliitikutest ja nende sekkumisest. See on ühtaegu nii elementaarne ühiskondlik ootus kui ka inimlik soov. Juba seda rõhutada on kummaline kuigi vajadus selle järele on karjuv. Ma siiralt ei mõista neid poliitikuid, kes organiseerivad lõputuid ümarlaude ja konverentse-kongresse, mis jõuavad pärast demagoogiliste nootide vahetamist samale järeldusele, ent rõhutavad seda vaid enne valimisi.
Kas teadsite, et võrreldes Skandinaaviaga, kellega meid riigiaadel tavatseb võrrelda lasta, on lasteaedades oluliselt väiksemad rühmad. Selleks on ka oma kindel põhjus. Nimelt, mida väiksem on rühm, seda enam on kasvatajal võimalik lastele personaalsemalt keskenduda. Suures rühmas hajub tähelepanu ja väheneb võimekus kõiki riske maandada. Õnnetuks näiteks on mitmed lähimineviku tragöödiad. Laste sotsiaalse ja vaimse arengu seisukohalt on ülioluline, et lastega tegeletakse. Väga ebameeldiv on olukord, et lapsed, keda alati võrreldakse meie rahvuse tulevikuga, tulevad meelde vaid vahetult enne valimisi või pärast järjekordse õnnetuse juhtumist.
Ühtlasi leian, et kõikjal üle Eesti tuleb seaduse alusel kindlustada kõigile lastele lasteaiakoht. Ühiskond ei tohiks sellega oodata nagu mõned poliitikud (sotsiaaldemokraadid) on sellele käesoleval aastal korduvalt viidanud. Kui kasutada poliitikute põhimõttelist arusaama lastest ja laste vajadustest, siis peaks ühiskond veel ootama aastaid enne kui müstilise erasektori abiga hakatakse kasutama amortiseerunud tühjalt seisvad hooneid lasteaiakohtade loomiseks. Tänaseid ja veel sündimata lapsi ei tohi tuua koonerluse ja kitsaste erahuvide ohvriks.
Kuidas aga tagada kõikidele lasteaiakoht, mis eeldab suurt rahalist investeeringut? Vastus on lihtne kui kasvõi põgusalt uurida maksumaksjate raha kasutamist. Piinlikuks näiteks on siinkohal Eesti Merevägi, mis on sarnaselt emuga lennu(loe: võitlus)võimetu olgugi, et moraal teenida võib kõrge olla. Samal ajal riigikaiste seisukohast oli ja on endiselt kalli tarbetu investeeringuga, milel raames osteti kolm tugevdatud fiiberplastist paraadpaati kliimasse, kus meri tavaliselt ka jäätub. Sama laevaklass on kasutusel ka Saudi Araabia mereväes, ent sealses kliimas on see ka põhjendatud. Kasutagem maksumaksjate raha mõistlikult, sest see pole poliitikute raha vaid meie kodanike! Kui valdav enamus vajab nii elementaarseid asju nagu lasteaed siis ehitatagu need. Kodanikena me ei küsi neid niisama moe pärast.
Tulles tagasi aga eelpool püstitatud küsimuse juurde. Kasutu investeering tuleks kiiremas korras realiseerida kuniks seda on võimalik teha, sest sellist mereväge me riigina ei vaja. Vaja on tegeleda reaalsete probleemide lahendamisega. Kahtlemata on lasteaiakohtade tagamine üks nendest nagu ka merepiiri kaitsmine, mis peaksid tagama ka meie kodanike julgeoleku suuremas plaanis. Paraku on siiani eelistatud poolikuid lahendusi, mis loovad ebaterve olukorra, mille kohta on venelastel tabav ütlus: "ни рыба ни мясо".
Olen seisukohal, et on kohatu küsida laste eest kohamaksu ja toiduraha. Sama väär on neid käsitleda kui järjekordset tülikat kuluallikat. On tore teada, et pealinnas on plaanis rajada lühitulevikus üle 5000 uue lasteaiakohta. Samas oleme neid muinasjutte kuulnud nüüdseks juba aastaid, et kohe-kohe kaovad järjekorrad ära ja kõik on hästi. Aga ei ole ja ei saagi kuniks ei hakata tegelema probleemide lahendamisega. Tuleb poliitilisel tasandil teadvustada, et lapsed on meie ühine prioriteet. Kuniks seda ei ole suudetud teha võib lugeda ka Eesti jätkusuutlikkuse ühiskonnana läbikukkunuks, punkt.
