„Sel nädalal lugesime uudist, kuidas vanadel talukohtadel kästakse muuta senikestnud nimesid. Alguses see hämmastas mind. Siis tegi murelikuks. Tegu on ju otsekui sooviga kustutada ajaloolist mälu. Kuidas me tänases Eestis saame käsu korras hakata muutma kellegi kodutalu nime? See kõik on vastandiks kodusele Eestile, meie inimeste Eestile. See on vastandiks kogu meie vabaduse mõistele,“ rääkis president Ilves Räpina aianduskoolis, tunnustades konkursi „Eesti kaunis kodu 2013“ parimaid.

„Ülevalt“ algatatud nimede ühtlustamine – ka siis, kui ametnikud nimetavad seda korrastamiseks – hävitab meie kultuuripärandit, mille üheks osaks on nii vana kirjaviis kui ka rahvapärasus. Ärme seda rikkust, mis meil on, ise hävita, mingite normide ning arusaamatu lihtsuse nimel. Kui tahetakse normeerida kohanimesid, siis saab seda teha ikka ja ennekõike koos inimestega ning nende nõusolekul, mitte käskude või korralduste kaudu,“ rõhutas riigipea.

Tema sõnul ei nõua ükski seadus praeguste koha- ja talunimede massilist muutmist: „Vastupidi. Kui selle aasta alguses arutas riigikogu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmist, kinnitas eelnõu ettekandja, et ajaloolised kohanimed, mis eesti keeles ei kõla tavapäraselt, „jäetakse nii nagu kohalik omavalitsus ja rahvas tahavad“."

„Seda lubadust tuleb pidada,“ ütles president Ilves. „Ma palun ametnikel, kes oma tegevuses riiki esindavad, nimede muutmisel hoog maha võtta, omavalitsustel palun siin ilmutada talupojamõistust ning parlamendil palun nõudlikult jälgida, et seadusandja tahe allpool ei moonduks.“