Leidsin rõdult suitsukonid, aga meil keegi ei suitseta!

Ühel päeval pesu rõdule kuivama riputades avastasin rõdult vähemalt viis suitsukoni, enamik rõdu toapoolses ääres. Ehmatasin päris ära, sest teadsin, et meil keegi ei suitseta. Küsisin isalt ja vennalt, isegi emalt, aga kõik kinnitasid, et nemad jätkuvalt ei suitseta. Ju siis kuskilt naaberrõdult need tulid, aga natuke kahtlane tundus kogu see asi.

Ega muud selgitust sellegipoolest leida ei ole võimalik. Kui keegi meie perest peaks mingil põhjusel salaja suitsetama, ei viskaks ta ju ometi konisid mööda rõdu laiali, vaid leiaks neile mõne asjalikuma koha või peidaks need koguni ära, et keegi jälile ei saaks.

Päris rõve tundub mõte, et naabrid võivad mis tahes jama meie rõdule kupatada.

Aga kui järele mõelda, siis ju seal ülakorrusel mõni salasuitsetaja on, miks ta muidu konisid oma rõdule ei kogu. Päris normaalne see vist ei ole konisid lihtsalt oma rõdult lasta alla sadada.

Võiks kättemaksuks väikse peretüli korraldada ülanaabrite kodus, aga nii õel ma pole. Ja tegelikult ei teagi ma, kes täpselt suitsetab, naabreid on üleval rohkem kui üks.

Ega ma isegi ideaalne ülevalt naaber pole. Klopin mõnikord oma sodiseid vaipu rõduäärelt alla. Kes ikka väga õnnelik oleks, kui tolm värskelt pestud riietele maandub. Õnneks on meie vahetud alt naabrid oma rõdu kinni ehitanud, see säästab mind suurematest süümepiinadest.

Korrusmaja elaniku mured. Rõõme vist polegi, sest siiani keegi raha, kommide või muu meeldivaga pole meid õnnistanud. Ja eks raha sunniks südametunnistus tagasi pakkuma ja komme ei julgeks nende päritolu teadmata süüa, nii et ega ma väga midagi head üle balkoniääre oma rõdule ei ootagi.

Aga, sõbrad, ärge konisid ikka päris üle rõduääre ka loopige, palun. Jätke siis juba suitsetamine maha või käige maja nurga taga!