Enam-vähem kohe peale koopast väljumist näitas inimene ülejäänud loodusele koha kätte. Inimesel on hing, loomadel seda ei ole. Hoolimata Darwini ja geneetikute üsna ebamugavatest avastustest meie põlvnemise ja geneetilise sarnasuse kohta, oleme me siiamaani raudselt veendunud, et inimene oli, on ja jääb looduse krooniks, selle arengu tippsaavutuseks.

Loodus ja selle kroon ei arene enam edasi. Selle asemel arendab inimene hoopis masinaid. Arvutid on poole sajandiga arenenud mitte millestki eneseteadlikeks, paljunemisvõimelisteks ja vähemalt koera tasemel intelligentsiga olevusteks. Õnneks ei ole siin nimetatud omadused veel ühes arvutis/programmis korraga kokku pandud, mis võiks põhjustada piinlikke küsimusi arvuti olemasolu eesmärkide kohta. Aga kui areng samas tempos jätkub, siis järgmise poole sajandi pärast esitab mõni arvuti endale ja võib-olla ka oma loojale küsimuse: “Miks ma olemas olen?”.

Mille poolest erineb inimene arvutist? Inimesel on emotsioonid, huumorisoon, hing? Jah, inimene mõtleb teisiti, kui arvuti (vähemalt tänapäeval). Aga pole üldse kindel, kas see on efekt või hoopis defekt. Inimene on omapärane vaheetapp loomade ja masinate vahel. Inimene kannab endas korraga nii loomadele omaseid instinkte ja emotsioone koos masinatele omase loogilise mõtlemise võimega. Hirm, viha ja armastus on pärit meie loomalikust poolest olles üsna lihtsad alamprogrammid, mis tagavad ellujäämise ja paljunemise vaenulikus keskkonnas. Uudishimu ja huumorimeel sundisid inimest otsima ootamatuid loogilisi seoseid, mida on võimalik kasutada probleemide lahendamiseks hilisema loogilise arutelu teel. Ja fakt, et inimeses on kõik see segamini erinevates kombinatsioonides, on lihtsalt emakese looduse viis areneda — lasta vaenulikus keskkonnas ellu jääda ainult parimatel kombinatsioonidel.

Aga nüüd on inimese areng peatunud. Inimene ei ole vaenulikus keskkonnas, kui teisi inimesi mitte arvestada. Mida arenenum on ühiskond, seda lihtsam on igasugustel äbarikel ellu jääda ja äbarikke järglasi tuua. Täna on inimene looduse kroon, olles ise hoopis loodusele vaenulik keskkond. Seega ainsad meeletus tempos arenevad bioloogilised organismid on täna tuberkuloosibakterid ja SARS viirus. Sest inimene püüab neid kõigi võimalike meetoditega maha tappa. Olles enamasti neetult efektiivne.

Masinad ei saa ise tekkida. Tegelikult ei saa ka bioloogiline elu ise tekkida. Praegune selgitus bioloogilise elu tekke kohta on sama absurdne, kui seletada arvutite ühiskonna teket rannaliiva sisse löönud välguga, mis liivast ränikristalli sulatab. Aga fakt on see, et bioloogiline elu tekkis enne arvuteid ja praegu aretab mõistuslik bioloogiline organism mõistuslikku anorgaanilist organismi.

Ja loomulikult ei piisa inimesele lihtsalt looduse krooniks olemisest. Ega ka masinate looja tiitlist. Inimene, kes on aastatuhandeid kummardanud jumalaid, on teinud seda ühe ja ainsa sooviga — olla ise ühel päeval jumal. Pole oluline, et inimene ei suuda defineerida kes on jumal. Pole oluline, et inimene ei oska isegi põhjendada omaenese olemasolu ning eesmärki siin ilmas. Inimene ei oleks inimene, kui ta ei tahaks saada jumalaks. Internetis on palju virtuaalseid reaalsusi. Nende loojaid ja administraatoreid nimetatakse kas otse või kaudselt jumalateks. Nemad on selle maailma loonud, nemad kehtestavad seal seadusi ja on jumalateks. Kes on kunagi selle töö ette võtnud, see teab, kui raske on olla isegi mängumaailma jumalaks, kuid see ei hirmuta teisi proovimast. Hoidku jumal, kui mõnes virtuaalmaailmas peaks jumalate vaheliseks sõjaks minema. See võib lõppeda sellega, et üks solvunud administraatoritest lihtsalt häkib ketta tühjaks ja maailma ei eksisteeri enam.

Aga kes või mis on meie maailma jumalaks. Füüsikaseadused, millele meie maailm toetub, kehtivad masinaliku kiretusega. Meie maailm on küll lõputult suur, kuid sellel on täiesti ootamatud piirid. Miski ei saa liikuda kiiremini, kui valguse kiirus! Energia (ja arvatavasti ka ruum) on kvanditud, st. koosneb jagamatutest osakestest, millel on minimaalne hulk parameetreid ning mis on seetõttu hõlpsasti arvutatavad. Hiigelsuur arvuti, mis arvutab üsna lihtsate seaduste alusel meie maailma kvantide olekuid ei ole sugugi pöörasem hüpotees meie maailma olemuse kohta, kui näiteks kolm elevanti kilpkonna peal või suur pauk keset tühjust.

Ah jaa, Matrix on hea film ka nende jaoks, kes elu mõtte üle ei mõtiskle, vaid on valmis oma Armastuse nimel surema.