Ecuadori president: me ei kaalu praegu Snowdenile asüüli andmist ja tema aitamine oli viga
Ecuador ei kaalu USA nuhkimise kohta informatsiooni lekitanud Edward Snowdenile asüüli andmist ning ei ole kunagi kavatsenud korraldada tema lendu Hongkongist Ecuadori, teatas president Rafael Correa, kelle sõnul vastutab Snowdeni eest Venemaa ning ta peaks kõigepealt Ecuadori territooriumile jõudma, alles siis hakataks asüülitaotlust arutama.
„Kas meie vastutame tema Ecuadori toomise eest? See pole loogiline. Riik, mis peab andma talle turvalise dokumendi, on Venemaa,“ ütles Correa intervjuus Briti ajalehele The Guardian.
Correa ütles Quito presidendipalees, et tema valitsus ei aidanud tahtlikult Snowdenil ajutise reisipassiga Hongkongist Moskvasse sõita. „See oli meie poolt viga,“ nentis Correa.
Küsimusele, kas USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) endine kaastöötaja jõuab kunagi Quitosse, vastas Correa: „Härra Snowdeni olukord on väga keeruline, aga praegusel hetkel on ta Venemaa territooriumil ja need otsused tuleb teha Vene võimudel.“
Küsimusele, kas Correa sooviks Snowdeniga kohtuda, vastas ta: „Mitte eriti. Ta on väga keeruline isik. Ausalt öeldes tegeles Snowden pikka aega spioneerimisega.“
Correa kommentaarid on selges vastuolus 30-aastase põgeniku hiljem, kuid enne Correa intervjuu avaldamist, väljendatud tänuga.
„Ma pean väljendama oma sügavat lugupidamist teie põhimõtete vastu ja siirast tänu teie valitsuse tegevuse eest selles osas, mis puudutab minu poliitilise asüüli taotlust,“ ütles Snowden hispaania keeles kirjutatud kirjas, mille sai oma käsutusse Londonis baseeruv uudisteagentuur Press Association. „On olemas vähe maailma riigijuhte, kes riskiksid ühe isiku inimõiguste eest seismisega maailma võimsaima valitsuse vastu, ning Ecuadori ja tema rahva vaprus on eeskujuks kogu maailmale.“
Snowden võrdles USA kättemaksu kartvate valitsuste vaikimist Ecuadori abiga tema Moskvasse lendamise korraldamisel 22. juunil. Tema kehtetuks kuulutatud USA passi asendas Ecuadori ajutine reisidokument.
„Teie Londoni konsuli Fidel Narváezi otsustav tegutsemine tagas selle, et minu õigused olid Hongkongist lahkudes kaitstud – ilma selleta poleks ma kunagi riskinud reisida. Selle tulemusena ja teie valitsuse jätkuva toetuse abil olen ma praegu endiselt vaba ning võimeline avaldama informatsiooni, mis teenib avalikkuse huve,“ kirjutas Snowden.
Kiri tõstab Ecuadori reputatsiooni Snowdeni toetajate hulgas, kuid see on väga ebamugav president Correa katse seisukohalt distantseerida Quito kogu saagast. Correa sõnul austab Ecuador asüüliõigust ja kiidab heaks USA spionaaži ulatuse paljastamise Snowdeni poolt, kuid ei menetle asüülitaotlust enne, kui ta jõuab kas Ecuadori saatkonda või riiki endasse, milleks on vähe võimalust, sest Snowden on teadetekohaselt endiselt lõksus Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiidialal. „Ta peab olema Ecuadori territooriumil,“ rõhutas Correa.
Varem esmaspäeval kinnitas Moskva, et Snowden taotles Venemaal asüüli. Ajalehe Los Angeles Times teatel on ta esitanud samasugused taotlused 15 riigile. Veel ühes avalduses, mis avaldati WikiLeaksi kaudu, ründas Snowden USA presidenti Barack Obamat, kes tema sõnul avaldab kaadri taga survet riikidele, kellelt ta on asüüli palunud.
Intervjuus The Guardianile ütles Correa, et tema valitsus ei ole andnud ega anna Snowdenile volitatud reisidokumenti, millega ta saaks Moskva lennuväljalt lahkuda. „Asüüli taotlemise õigus on üks asi, aga kellegi aitamine reisimisel ühest riigist teise – Ecuador ei ole kunagi seda teinud.“
Correa sõnul oli Londoni konsuli poolt 22. juunil väljastatud ajutine reisidokument, mis viis päeva hiljem avalikult maha salati, prohmakas.
„See oli meie poolt viga. Vaadake, see kriis tabas meid väga haavataval hetkel. Meie välisminister oli ringreisil Aasias. Meie asevälisminister oli Tšehhis. Meie suursaadik USA-s oli Itaalias,“ seletas Correa.
Narváez ja WikiLeaksi asutaja Julian Assange, kes on redutanud Ecuadori Londoni saatkonnas viimase aasta, haarasid ohjad oma kätte, sest kartsid Correa sõnul, et Snowden saadakse kätte.
„Meeleheitel konsul ei saanud ilmselt välisministrit kätte ... ja ta andis välja dokumendi, mis ei kehtinud, milleks ei olnud volitusi, ilma et me oleksime isegi teadnud,“ ütles Correa.
Correa sõnul on konsul kultuurne mees, kes viitas Ecuadori kunagiste diplomaatide eeskujule Tšehhoslovakkias, kes andsid Teise maailmasõja ajal juutidele viisasid ilma välisministeeriumi loata.
„Vaadake, ta [Assange] on saatkonnas, ta on konsuli sõber ja ta helistab talle kell neli hommikul, et öelda, et nad saavad Snowdeni kätte. Konsul on meeleheitel - „Kuidas me selle mehe elu päästame?“ - ja ta teeb seda,“ rääkis Correa. „Nii et ma ütlesin talle: okei, kui te arvate, et tegite õigesti, austan ma teie otsust, aga te ei tohi ilma volitusteta seda dokumenti välja anda. See oli täiesti kehtetu ja ta peab tagajärgedega leppima.“
Presidendi sõnul rakendatakse Narváezi vastu sanktsioone, kuid milliseid, ta ei täpsustanud.
Mõned Ecuadori diplomaadid on kurtnud, et Assange paistab olevat Quitos võimu haaranud, kuid presidendi sõnul on kõik korras. „Härra Assange'il on jätkuvalt meie täielik lugupidamine ja ta on Ecuadori riigi kaitse all.“
Correa pehmendas oma tooni Snowdeni asjus nädalavahetusel ja ülistas USA asepresidenti Joe Bidenit lahke telefonikõne eest. Correa teatas, et kaalub Washingtoni palvet keelduda Snowdenile asüüli andmast, säilitades samas Ecuadori suveräänsuse.
