Toomas Alatalu: Snowden ja suurvõimu inetud saladused
Kuna samal öösel lahkus sadamast ootamatult Nõukogude külmutuslaev suunaga Odessale, siis ilmselt just selle pardal jõudis 30 aastat KGBle töötanud Briti vastuluure üks tippudest kindlasse varjupaika, kuhu ta jäi elu lõpuni.
Et toona oli üsna lihtne ja süüdimatu olla oma riigi saladusi paljastav Ameerika luuraja, näitas aga Philip Agee (1935-2008) juhtum, kes sõna otseses mõttes ei pidanud kunagi peitu pugema. Olles töötanud aastatel 1957-1968 CIAs (Central Intelligence Agency, Luure Keskvalitsus) ja elades Ecuadoris, Uruguays ning Mehhikos, hakkas ta oma teadmisi ja kordasaadetut 1975. aastal jagama eeskätt kuubalastele, sest NSVL eksluurejuhi Oleg Kalugini sõnul ei tekitanud ta sovettides usaldust.
Agee sulest ilmus 1975. aastal raamat „Inside the company: CIA Diary“ („Kogukonna sees: LKV päevik“), mis kujunes tõeliseks bestselleriks. Selles paljastati halastamatute detailideni CIA ettevõtmisi mainitud riikides, millele andis lisatausta CIA avalik osalemine Tšiili presidendi Salvador Allende kukutamises 1973. aastal.
USA võimude nördimuse tipuks oli 250 CIA töötaja nimeline mainimine raamatu lisas. Just sellest tekkis Ageel probleeme, sest USA nõudis ta väljasaatmist Inglismaalt. Selles, et Inglise kohtusüsteemil on oma eripärad, võisid kõik alles hiljuti veenduda Wikileaksi peatoimetaja Julian Assange’i puhul, keda kimbutati poolteist aastat, kuni ta eelmisel aastal varjus Ecuadori saatkonda.
Kuigi Agee avalikustas oma järgmises raamatus juba ligi 2000 CIA töötajat, kulus temalt USA passi ära võtmiseks ikkagi neli aastat. Järgnes asja vaidlustamine USA kohtutes kuni lõpliku „ei“-ni 1981.
Seejärel elas Agee mõnda aega Grenada ja Nicaragua passidega ning lõpuks tänu oma naise kodakondsusele Saksamaa passiga. Tuhanded kolleegid paljastanud ja mõned ka otseselt löögi alla pannud Agee liikus kuni elu lõpuni vabalt, elas vaheldumisi Hamburgis ja Kuubal ning esines kõikvõimalikel kogunemistel CIA tegevuse paljastajana. Aeg oli niisugune ja seadused säärased.
Thatcheri dramaatiline žest
„Tänu“ tema paljastustele võeti USAs 1982. aastal vastu „Luuretöötajate identiteedi kaitsmise seadus“, mis täna mõistagi välistab niisuguse karistamatuse, mida Ageel oli võimalik nautida. Võib mainida teistki Agee tegevuse „tagajärge“ – kuna tema kaitsjate hulgas olid isegi mõjukad Briti parlamendiliikmed, avalikustas 1979. aastal võimule saanud Margaret Thatcher alamkojas peetud kõnes Cambridge viisiku neljanda tegelase Blunti nime.
Selle eesmärk oli korjata ära kõik tema tiitlid ja panna nii Briti ladviku mitmeid tegelasi järele mõtlema oma tegude ja nende motiivide üle. (Kui meenutada alles aasta taguseid teateid Briti ülemkoja mõne liikme toimetamistest, siis oleks see Thatcheri dramaatiline žest nagu unustusehõlma vajunud!?).
USA võimude tänased sammud Snowdeni suhtes on Agee´ga võrreldes märksa kardinaalsemad, ehkki vabariiklaste leer annab valitsuse pihta tuld ja tõrva. Tegelikult on mehi raske kõrvutada, sest Snowden paljastas ju valitsuse omamoodi totaalse – oma ja teiste riikide kodanike järgi nuhkimise, samas kui Agee paljastas valitsuse abilüli töötajate välismaal korda saadetud jultumused külma sõja päevil ja sedagi pea 10 aastase intervalliga.
Vaist ütleb, et Snowdeni ootamatu „stoppamine“ transiittsoonis on seotud mehe mõtlemise kokkujooksmisega – kuna põhitöö on tehtud, siis kuhu ja mida edasi?! Agee leidis abilised ja vorpis ühe raamatu teise järel – asi, millele toona oli turgu. Snowdeni paljastus on aga mastaapne, pealegi eelnes sellele Wikileaks ja sestap on raske näha, et saaks veel midagi suurt lisada. Sellest ka Venemaa ja Hiina vaoshoitud huvi Snowdeni vastu.
Putini väljendus ju väga täpselt – „mida ta rutem ta ära sõidab, seda parem meile ja talle endale.“ Maur on oma töö ja seda suures poliitikas teinud ja maur võib minna – suurriikidel pole oma suhetesse vaja uusi probleeme. Nuhkimise lõpetamise ja selle kontrolli alla saamisega peab iga riik ise toime tulema elik – Snowden on tõesti vaba.
Siiski ei tasu unustada, et kui Agee ohvriteks olid reakodanikud, siis Snowden paljastas suurt poliitikat ja seda vaevalt, et talle kingitakse. Sõnades kindlasti, ent alati leidub mõni, kelle kohta, kui midagi juhtub, öeldakse - „ullike“.
Miks Ecuador?
Ent miks üritab Snowden minna just Ecuadori, kus on ees, ehkki Londoni pinnal, austraallasest Wikileaksi peatoimetaja Assange? Tuleb veelkord naasta Agee juurde, kes töötas 1960-1964 Ecuadoris ja saabus sinna ülesandega saavutada Ecuadori ja Kuuba diplomaatiliste suhete katkestamine. Seda tehti riigipöörde hinnaga – asepresident pandi presidendi asemele.
Kaks aastat hiljem korraldati CIA kaastegevusel teinegi riigipööre, mis andis võimu sõjaväehuntale, mis läks peagi omavahel kaklema – erinevatele meestele oli lubatud erinevaid asju. Äsja lühidalt mainitu lahtikirjutamine „CIA päevikus“ 1975. aastal kutsus Ecuadori ladvikus esile niisuguse USA-vastalisuse, et juba järgmisel aastal laiendati suhtlust NSV Liiduga (muuhulgas läks lahti turismigruppide vahetus).
1978. aastal võttis võimu vasakpoolne sõjaline valitsus, mis viis läbi mitmeid reforme. 2007. ja 2011. võitis valimised vasakpoolne Rafael Correa, kes sai hakkama sellega, et sulges USA sõjaväebaasi Mantas. Seda pärast kuulsat sõnavõttu Napolis (kus teadu asub NATO merejõudude peakorter): „Olen baasi lepingut valmis pikendama vaid siis, kui USA lubab Ecuadoril avada oma õhuväebaasi Miamis.“
Vaid vennad Castrod ja kadunud Venezuela president Hugo Chavez on söandanud USAga niimoodi rääkida ja eks see enesekindel hoiak pluss Correa kindel tagasivalimine olidki need, mis viisid Assange`i abi otsima Ecuadori valitsuselt.
Kuna Hongkongist aitas Snowdeni välja just Assange`i advokaat, siis pole ime, et ka Snowden üritab sinna jõuda. 80 protsenti Ecuadori intelligentsist juba jõudis teha avalduse, et tervitavad Snowdeni saabumist ja neist võib aru saada – kui ikka mõne teise riigi salaagendid on aastaid varjatult kõik tegelikud otsused langetanud, siis tuleb see ka trükisõnasse raiutud häbi maha pesta igat uut tõe paljastajat toetades. Kas Snowden ise on valmis selles mängus kaasa lööma, peaks varsti olema selge.
