Kirsimäe sõnul on joobeseisund seotud inimese organismis oleva alkoholi kogusega, seega rääkides nö jääknähtudest tuleb arvestada, et tegelikult on see lihtsalt rahvakeelne termin kuni 0,5 promillise joobe kohta ning tegu võib olla nii eelmise õhtu kõva peo järelmõju kui ka äsja tarbitud veini või õllega.

"Kuna mõlemal juhul autojuhi tähelepanu ning reaktsiooniaeg siiski halvenevad, mis võib ohuolukorras saada otsustavaks samamoodi nagu 10km/h tunnis kiiruseerinevus, on Eestis nö jääknähtudega rooli istumine keelatud. Lisaks ei ole joove püsiv suurus. Joove on kas tõusev või langev. Hommikul tuvastatud 0,2-0,5 promilline alkoholisisaldus ja sinna juurde kostuv vabandus, et tegu on kõigest eelmise õhtu jääknähtudega, tähendab tegelikult seda, et rooli istudes oli juht ilmselt olulisemalt raskemas joobeseisundis," ütles Kirsimäe Delfile.

Rääkides jääknähtudega vahele jäänud juhtide karistustest viitas Kirsimäe, et ka seaduses ettenähtavad karistused sõltuvad organismis tuvastatud alkoholikogusest – kuni 0,5-promillise alkoholisisalduse korral võib autojuhti ees oodata kuni 400-eurone rahatrahv; 0,5-1,5 joobe korral juba kuni 1200-eurone trahv või 30-päevane arest ning 1,5 promillist alates on tegemist kriminaalmenetlusega, mis tähendab võimalikku vangistust ja ka suurt rahalist karistust.

"Arvestades, kui ohtlik on raskes joobes inimene kõigile liiklejatele, kohaldatakse üha enam selliste isikute puhul ka teo toimepanemise vahendi e sõiduki konfiskeerimist – käesoleva aasta esimese viie kuu jooksul konfiskeeriti 27 sõidukit, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaks ja pool korda enam," tõi Kirsimäe välja.

2013. aasta jaanuarist kuni maini on politsei tabanud 0,2-0,49 promillise joobega 520 juhti, 0,5-1,49 promilliga 1218 juhti ning kriminaalse ehk 1,5 promillise joobega 1257 juhti. Mainimistväärt on ka fakt, et viimaseid oli tabatud juhtide seas kõige rohkem, ehk 42 protsenti kõigist tabatud joobe juhtidest.