Pyongyang on viimastel aastatel oma rakettide võimekust aeglaselt, kuid pidevalt parandanud ning USA ametnike sõnul võivad need olla võimelised tabama USA eraldi asuvaid territooriume ja osariike nagu Guam, Alaska ja Havai, vahendab Reuters.

Mõnede sõltumatute ekspertide sõnul on isegi see seisukoht liigset paanikat tekitav. Ametnike sõnul pole mingeid tõendeid, et Põhja-Korea oleks katsetanud keerulist miniatuurset tuumarelva, mille saaks paigaldada kaugmaaraketile. Selle võimekuse on USA, Venemaa, Hiina ja teised saavutanud aastakümneid tagasi.

Teiste sõnadega, Põhja-Korea võib olla võimeline tabama USA mõningaid osi, kuid mitte põhiterritooriumi ja mitte tuumarelvaga.

Põhja-Korea noore juhi Kim Jong-uni ähvardused USA aadressil on ilmselt puhas hooplemine, arvas Gary Samore, kes oli kuni hiljutise ajani USA presidendi Barack Obama rahvusliku julgeoleku personali tuumarelvade leviku tippekspert.

„On äärmiselt ebatõenäoline, et neil on tuumarakett, mis võiks jõuda USA-sse,“ ütles Samore, kes töötab nüüd Harvardi ülikooli Kennedy koolis. „Põhjakorealased ei ole enesetapjalikud. Nad teavad, et igasugune otsene rünnak (Ühendriikide vastu) oleks nende riigi lõpp.“

Kolmapäeval teatas Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA, et relvajõud on kinnitanud rünnakuplaani, mis hõlmab endas eesrindlikke väiksemaid, kergemaid ja mitmekesisemaid tuumalöögi vahendeid, mis ilmselt viitab vähendatud suurusega tuumarelvadele.

Pentagon teatas samal päeval, et viib raketitõrjesüsteemi THAAD (Terminal High Altitude Area Defense) Guamile, mida Pyongyang on eraldi ähvardanud.

USA ja teiste riikide luureagentuuridele teada olevad üksikasjad Põhja-Korea relvaprogrammide kohta on salastatud. Nendes teadmistes on ilmselt ka lünki Põhja-Korea ülisalajase iseloomu tõttu.

Mõned USA ametnikud ja sõltumatud relvaeksperdid ütlevad, et Põhja-Koreal võib olla õnnestunud välja töötada ja võibolla ka ehitada vähendatud suurusega tuumaseadeldis, mida on võimalik paigaldada Nodongi-nimelisele keskmaaraketile.

See on siiski vaieldav. Ja isegi kui Pyongyang on sellise lõhkepea välja arendanud, on tõsiseid kahtlusi, kas Põhja-Korea on võimeline seda piisavalt katsetama, et tagada selle tegelik funktsioneerimine.

Nodongi-sugused keskmaaraketid võivad olla võimelised tabama USA liitlasi Lõuna-Koread ja Jaapanit ning Okinawat, kus on endiselt suur USA sõjaväekontingent. Nende tegevusulatusest ei piisa aga isegi USA kaugete Vaikse ookeani territooriumide tabamiseks.

Teine rakett, mida USA luureagentuurid tähelepanelikult jälgivad, on KN-08, mille tegevusulatus on suurem kui Nodongil ning mida näidati esimest korda Põhja-Korea sõjaväeparaadil aasta tagasi.

USA staabiülemate ühendkomitee aseesimees admiral James Winnefeld ütles eelmisel kuul ajakirjanikele: „Me usume, et KN-08 tegevusulatusest ilmselt ei piisa USA-ni jõudmiseks.“

Anonüümseks jäänud USA ametnik ütles neljapäeval, et USA usub, et KN-08 on võimeline tabama USA Vaikse ookeani territooriume Guami, Havaid ja Alaskat, kuid mitte põhiterritooriumi.

Teine ametnik tunnistas, et USA hinnangud raketi tegevusulatuse kohta põhinevad piiratud luureandmetel.

Riigidepartemangu endine luureametnik ja praegu relvastuse kontrolli assotsiatsioonis töötav Greg Thielmann oli KN-08 suhtes skeptilisem.

Kui mõned eksperdid uurisid lähedalt tehtud fotosid Pyongyangis näidatud KN-08-st, tegid nad järelduse, et see oli võltsing või makett.

Neljapäeval kinnitasid lääne ametnikud teateid selle kohta, et Põhja-Korea viis veel ühe relva, ilmselt keskmaaraketi nimega Musudan ehk Nodong B idarannikule. Ekspertide sõnul pole selge, kas raketti liigutati ähvardava žestina või valmistatakse ette katsetust.

Musudani tegevusulatus arvatakse olevat 3000 kilomeetrit – suurem kui Nodongil - mistõttu on laskeulatuses Lõuna-Korea, Jaapan ja ilmselt ka Guam.

Thielmanni sõnul ei ole ka Musudan kunagi lennanud. „Rakett, mis pole kunagi isegi lennukatsetust läbinud, ei ole töökorras süsteem ega usutav oht,“ ütles Thielmann.

USA ametnike sõnul lähevad viimased ähvardused tuumarünnaku kohta kaugemale kui mitte ainult Kim Jong-uni, vaid ka tema isa Kim Jong-ili ja vanaisa, riigi rajaja Kim Il-Sungi varasem retoorika.

Üks USA ametnik ütles, et kuni praeguseni olid Pyongyangi ähvardused seotud tingimustega. USA-d lubati rünnata ainult siis, kui USA tegutseb esimesena Põhja-Korea vastu. Kolmapäevase tuumalöögiähvarduse puhul see nii enam ei olnud.

Thielmanni sõnul on Põhja-Koreal mitusada raketti, millest enamik on SCUD-B ja SCUD-C variandid tegevusulatusega 300 ja 500 kilomeetrit. Põhja-Koreal on ka mõnikümmend raketti Nodong, mille tegevusulatus on hinnanguliselt 1300 kilomeetrit.

„Kumbki neist (keskmaa) süsteemidest ei suuda jõuda Guamini. Kumbki neist ei suuda jõuda Havai ega Aleuudi saarteni,“ ütles Thielmann. „On rakette, mille omamist Põhja-Korea teeskleb ja erinevad inimesed USA-s paistavad tahtvat anda usutavust nendele Põhja-Korea fantastilistele väidetele.“