Me oleme üks väheseid rahvaid, kelle traditsioonid on kadumas

Tänapäeval, ei tea noored miks tähistatakse lihavõtteid või millal on vastlapäev. Me oleme üks väheseid rahvaid, kelle traditsioonid on kadumas.

Tänapäeval, ei tea noored miks tähistatakse lihavõtteid või millal on vastlapäev. Me oleme üks väheseid rahvaid, kelle traditsioonid on kadumas. Sellega näitame lugupidamatust esivanemate vastu. Kuigi me elame kiiresti areneval ajal, siis peaksime oma traditsioone elus hoidma ja noortele edasi andma.

Osades peredes ei värvita lihavõtete puhul mune, ega koksita neid, peitmisest ja otsimisest rääkimata. Kirikus käimine on üldse ebapopulaarne. Ei teata miks tähistatakse lihavõtteid. Lisaks sellele ei tea tulevane põlvkond, millal on vastlapäev, ega teised rahvakalendri tähtpäevad. Teadmatus on levinud pigem linnalaste seas.  Meie traditsioonilisi vastlatoite ei tehta enam kodudes. Kindlasti leiab praegusel kiirel ajal ka natuke aega traditsioonidega tutvumiseks. Õnneks tähistatakse siiski veel suuremaid tähtpäevi nagu jaanipäev, jõulud ja vanaaasta enamikes eesti peredes.

Väga kurb on teada, et nii mõneski eesti peres ei tähistata rahvakalendri tähtpäevi. Meie traditsioonid näitavad kes me oleme ja milline on meie minevik. Eestlased peaksid uhkusega tähistama tähtpäevi ja jälgima traditsioone. Kui me ei hoia oma traditsioone elus siis nad kaovad. Ununeb see kust me tuleme ja kes me olime.