Wabadussõjalaste suur ülekaal Tallinnas

Saawad pealinna wolikogus absoluutse enamuse. Suurimad kaotajad keskrühmad ja äärmised pahempoolsed.

Linnawalimiste üldpilt on selge. Tallinnas on see kaasa toonud suuri muudatusi. Kõige rängemalt on kaotanud keskerakond. Senise 23-e koha (12 tööerak. ja 11 rahwaerak.) asemel saab keskerakond ainult 7 kohta. Sotsialistid peawad leppima 9-10 kohaga senise 17 koha asemel. Üürnikud saawad tagasi oma 4 kohta. Rängasti on kaotanud sotsidest pahempoolsed.

Endise 14 koha asemel on neile nüüd langenud waid 2 kohta.

Tallinna linnawalimistel kandideeriwaist 15 rühmast pääsewad kindlasti sisse 11 rühma esindajad.

Walimisühingud, kes ühte esindajat sisse ei wii, jääwad ilma sissemakstud tagatisest, 150-st kroonist. Kes isikuist pääseb linna wolikokku, see selgub nädala-kahe pärast. Siin pole wõimalik pea mingeid ennustusi teha.

Wabadussõjalased saawad wolikogu 87 kohast endile 46-47 kohta, seega on nad wolikogu ainuwalitsejaiks. Oma häältega üksi wõiwad nad walida linnapea ja 6 nõunikku, kuid arwatawasti waliwad nad ainult neli nõunikku, sest nõudsid nad ju oma walimisprogrammis nõunikkude kohtade wähendamist 4 peale.

Wabadussõjal. oma saawutuse puhul erilist rõõmu ei tundwat. Linnawoliniku kohtade suur arw kohustab neid ka ülesehitawast tööst, s.o. linnawalitsusest osa wõtma. Opositsioon oleks neile aga enam meeldinud.

Sotsialistid kuulukse walimiste tulemustega rahul olewat. Nende arwamise järgi olewat nende kaotus tühine, kui arwesse wõtta nende wastu peetud tugewat rünnakut.

Kõige enam norutunnet on keskerakonnas.

Senine walitsew erakond on muutunud tähtsusetuks rühmituseks.

Reamehed pääsewad sisse juhtide häältega Wabadussõjalastele antud häälte jagunemisest kolmikute wahel selgub, et hääli on antud ainult juhtidele. Näit. Tallinnas 9. walimisjaoskonnas, kus jõuti juba üle lugeda üksikutele kolmikutele antud hääled, selgus järgmine pilt: Sirgu kolmik sai 1014 häält, Uhke – 125, Rõugu 112, Telg 49, Seimann 33, kõigile teistele kolmikutele oli antud alla 10 hääle.

Tähendab juhid oma häältega wiiwad sisse ka terwe karja reamehi. Samasugune pilt kuuldawasti olewat ka teistes jaoskondades.

(Hommikleht 16.01.1934)

Kommentaar: vabadussõjalaste liikumine kogus 1934. aasta linnavalimistel suurima võidu Tallinnas, Tartus ja Narvas, väiksemates kohtades nende edu nii suur ei olnud. Valimine toimus nn kolmikute süsteemis: igas valimisnimekirjas oli kolm kandidaati, aga omavahel liitunud kolmikute hääled liideti kokku. Uue riigikogu ja riigivanema valimise aeg oli veel lahtine.


Wabadussõjalaste liikumine likwideeriti

Üle riigi kuulutati kaitseseisukord. Kaitsewägede juhatajaks määrati kindral J. Laidoner. Kõik wabadussõjalaste liidu osakonnad ja nende häälekandjad suleti. Awalikud poliitilised koosolekud üle riigi keelatud.

Kaitsewägede ülemjuhataja kindral Laidoner wõttis eile wastu ajakirjanduse esindajaid, kelledele olukorrast andis järgmisesisulise ülevaate.

„Eile-õhtusele ülewaatele oleks mul seda lisada, et tegelikult on wabadussõjalaste partei likwideeritud üle maa.

Juhtiwad tegelased on kinni ja asi wõimude käes uurimisel. Mingisuguseid korrarikkumisi pole ette tulnud, peale paari üksiku rumala ähwarduse sõnades. Üle maa walitseb täieline kord ja kodanikud wõiwad rahulikult tööd teha. Nagu eile teatasin, on keeldud kõik poliitilised koosolekud, olgu kinnistes wõi lahtistes ruumides.

Lõpetan selle teadaandega, et meie maksew riigikord oli hädaohus. Wastulöök on antud. (Päewaleht 14.03.1934)

Kommentaar: 12. märtsil 1934 korraldatud riigipöördega kehtestasid Päts ja Laidoner nn vaikiva ajastu ning 1934. aastaks kavandatud valimised jäeti ära. Suurem osa sel ajal vahistatud vapse lasti küll juba sama aasta sees vabadusse. Kaitseväes ja kaitseliidus algas suurpuhastus.


Miks lõpetati erakorraline istungjärk

Siseminister K. Einbund andis seletusi riigikogu ja valitsuse vahekorrast.

Täna kell 11 kutsus pääministri asetäitja K. Einbund Tallinna lehtede esindajad oma juurde ja seletas neile kokkuwõtlikult järgmist: Kõik mäletawad selgesti, kui riigiwanem palus riigikogu rühmade esindajad oma juurde ja soowitas neid riigikogus jääda sündsuse piiridesse. Weel rohkem, riigiwanem palus riigikogu koostööd riigiwanemale, wägedeülemjuhatajale ja walitsusele nende ülesannete täitmisel. Walitsuse esindajate kõnedele järgnewatele sõnawõtmistele riigikogus selgus, et põllumeeste kogud ja wähemusrahwastest wenelased hindawad seisukohta wääriliselt ja toetawad walitsust. Sotsialistid wõisid öelda, et nemad jääwad äraootawale seisukohale ja walitsusele takistusi tegema ei hakka.

Kõik teised rühmad, kas pool wõi enamus riigikogust, wõtsid wastu sellised seisukohad, millest walitsus pidi järeldama, et koostöö nendega wõimalik ei ole.

Seesuguses olukorras ei saanud riigiwanem teiseti, kui pidi nõudma riigikogu istungjärgu lõpetamist.

(Sakala 3.10.1934)

Kommentaar: uus riigikogu jäi 1934. aastal valimata ja ka vana koosseis saadeti „tähtajatult” laiali. Vabadussõjalased jätkasid oma vandenõusid, liberaalsem opositsioon oli sunnitud vaikima ja sotsid sisuliselt aitasid vaikiva ajastu kujunemisele kaasa. Ajakirjanduses kehtestus eeltsensuur.


Wapside wõimuhaaramise kawa üksikasju

Mässujuhtidelt saadi kätte 800 must-walget käesidet. Narwa juhilt wõeti ära automaat püstol-kuulipilduja. Käsk wapside kaitseliidu asutamiseks. Ühel ajal Estoniaga pidi wallutatama ka tankide rügement.

Warsti pärast wapside liikumise likwideerimist (1934) nende poolehoidjate ringkonnis wõis aegajalt kuulda juttusid kawatsetawast wõimuhaaramisest wägiwalla abil.

„Rahwuskongress” pidi wäljaastumise päewaks kutsuma ametisse uue wabariigi walitsuse.

Löögirühmad koosnesid likwideeritud wapside liidu endiste kompaniide ja korrapidamis-üksuste meestest.

Organiseerimistööd wiidi läbi nii, et üksikud löögirühmad pidid wallutama wõimukeskused ja wangistama walitsuse wõimu teostawad isikud.

Wapside organiseerimistööd jälgides said politseiwõimud andmeid, et ööl wastu 8. detsembrit peetakse Tallinnas, Kadaka teel nr 20, mässukorraldajate peastaabi koosolekut. Politsei saatis oma jõud kohale ja piiras maja sisse, kus oli parajasti käimas mässujuhtide nõupidamine.

(Waba Maa, 9.12.1935)

Kommentaar: vapside riigipöördeplaan (8. detsembriks 1935) oli küll oluliselt teostatavam kui enamlaste katse 1924. aastast, aga seekord sai politsei enne haisu ninna. Järgmise aasta maikuus anti riigipöördekatse eest kohtu alla 154 inimest, kellest üheksa mõisteti 20 aastaks ja veel 53 enam kui 10 aastaks sunnitööle, ainult kaheksa mõisteti õigeks.


50.000 ütles tere!

Seninähtamatu rahvamurd pealinna tänavail. Olümpiavõitjaid võeti väärikalt vastu Eile kell 18.58 saabusid Berliinist meie wõidukad maadlejad. Rahwast oli saabujaid terwitamas kuni 50.000 inimest. Tulewal pühapäewal on staadionil wõitjate auks suur austamisaktus ja tammede istutamine. Tammesid istutatakse kõigi meie olümpiawõitjate nimele. On pidupäew.

Rõõmsalt lehwiwad sini-must-walged kangad majadel. Rõõmsalt sagiwad inimesed tänawail, kiiremini, elawamalt igapäewasest.

Jalutatakse, peatutakse hetkeks, juteldakse. On kuulda waid ühte ja sedasama: Palusalu, Neo, Wäli... Neo, Luhaäär... Wäli... Neo...

On pidupäew – kangelased tulewad koju.

See on kangelase Wäli wäike ema. Tal on pisarad wanadel, kortsunud palgedel. Poeg tuli wõitjana! Palusalu lai käsi surub soojalt õnnitlejate omi. Suur, tugew käsi... Õrnalt hoiawad samad suured käed lilli – neid on nii palju ja nad on nii õrnad.

(Uudisleht 15.08.1936)

Kommentaar: Eesti hiilgava olümpiaajaloo tipuks on jäänud 1936. aasta Berliini mängud, kust eestlased naasid kahe kulla, kahe hõbeda ja kolme pronksiga. Kristjan Palusalu päralt olid mõlemad kuldmedalid. 1920–1936 oli Eesti kogunud olümpiamängudelt kokku 21 medalit.