Eesti on selleks päevaks katkematult kestnud üle 95 aasta, täpsemalt 34 730 päeva. Kuid vähem kui poole sellest ajast – kaks korda 7890 päeva – oleme olnud vabad. Oma praeguse vabaduse saime kätte veretult, olgugi et sellele oli eelnenud pikk ja ohvriterohke vastupanu, öeldakse teates.

Kutsume priiuse põlistumise päeval oma maa rahvast Eesti minevikku ja tulevikku mõtestama. Olgu see ennekõike enesessesüüvimise ja tänu väljendamise päev! Meie saavutatu ei pruugi olla kaugeltki küllaldane, ent isegi see, mis meil on, ei ole iseenesestmõistetav ega igaveseks antud. Oma olemasolu ja vabaduse nimel peame jätkuvalt pingutama.

Kutsume priiuse põlistumise päeval kuulatama kirikukellade helinat ja meenutama ning mälestama meie vabaduse eest langenuid. Kutsume liituma nendega, kes sel päeval laulavad riigihümni – laul on eesti rahvast alati ühendanud. Kutsume oma noori osalema selle päeva kirjandi-, joonistus- jm võistlustel, lööma kaasa mälumängudes ja muudes tegevustes, mis mõtestavad meie riiklust ja meie ajalugu – mis pühitsevad meie vabadust!

Heisakem 27. märtsi hommikul sinimustvalged lipud majadele ja autodele, kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas ja eelistagem neid värvitoone oma rõivastuses!

Süüdakem riigi rajajate ning Eesti vabaduse kaitsjate kalmudel küünlad!

Üleskutsele kirjutasid alla Eesti evangeelne luterlik kirik, Eesti kaitseliit, Eesti lipu selts, Eesti muinsuskaitse selts, Jaan Poska mälestusfond, kindral Johan Laidoneri selts ja Konstantin Pätsi muuseum.