Aastatel 1939-1940 toimunud Talvesõda ehk Nõukogude-Soome sõda, nagu seda Venemaal nimetatakse, tuli jutuks presidendi kohtumisel äsja loodud sõjaajaloo seltsi ja sõdades kadunud sõdurite otsingurühmade liikmetega. Üks vestlusest osavõtnu tegi ettepaneku memoriaalide rajamiseks, et „ära märkida nende inimeste hukkumine, kes nii või teisiti surid meie maa eest“, vahendab ajaleht Vedomosti.

„Need sõnad on liigsed. Nii või teisiti – nii ei tohi rääkida. Need on inimesed, kes täitsid oma sõdurikohust,“ vastas Putin.

Venemaa riigipea ütles, et ei kavatse anda hinnangut sellele, kas Nõukogude Liidu juhtkond tegutses 1939. aastal poliitilisest seisukohast õigesti või valesti. Ometi tuldi hiljem nende aastate sündmuste juurde tagasi.

„Kõige pealiskaudsema analüüsi juures võib teha järelduse, et riigipiir (Soomega) asus ikkagi 17-20 kilomeetri kaugusel Peterburist – see on üldiselt küllaltki suur oht viiemiljonilisele linnale. Ma arvan, et tolleaegsed bolševikud üritasid parandada ajaloolisi vigu, mis nad tegid 1917. aastal pärast seda, kui said tollal Vene armeesse kuulunud ja nagu teada, oktoobriülestõusu, riigipööret märkimisväärselt toetanud ja selle tulemusele mõju avaldanud Soome relvaformeeringutelt sõjalist toetust. Pärast ärgati – piir on külje all. Kokku leppida enam ei suudetud ja jõuti selle sõjani,“ ütles Putin.

Putini sõnul olid Talvesõja esimesed kuud „meie poolt vaadates verised ja väheefektiivsed“. „Pärast asetus kõik oma kohale. Pärast mõnda kuud tulemusteta lahinguid, küllaltki veriseid, rivistuti ümber, hakati tegutsema teistmoodi. Keskendati märkimisväärsed jõud ja vahendid. Sai selgeks, et ainult ühe, Leningradi sõjaväeringkonna jõududega seda sõda ei võideta ja hakati tegutsema teistmoodi. Ja juba tundiski vastaspool enda nahal Vene, tookord Nõukogude riigi kogu võimsust,“ lisas Putin.