1901. aasta alguses tegi tolleaegne Revali kindralkuberner Pavel Vulf ettepaneku ellu viia mereväeohvitseride idee – püstitada monument 7. septembril 1893 aastal põhja lastud soomuslaeva „ Russalka“ pardal olnud meremeestele. Ta pöördus skulptor Amandus Adamsoni, Paldiski linna elaniku poole, kelle suveateljee on peale restaureerimist muuseumina külalistele avatud.

Juba kuu aega hiljem esitas skulptor komiteele, mis oli loodud mälestusmärgi püstitamiseks, skulptuuri mudeli, mis komitee poolt heaks kiideti. Annetusi koguti üle kogu Vene impeeriumi. Annetuste summaks oli 72 127 rubla ja 96 kopikat. 

Vulfi ettepanekuks oli ka püstitada monument Soome lahe kaldale, sinna, kuhu Kadriorust lookles allee ja mis oli linnarahva seas vägagi populaarne pühapäevasteks jalutuskäikudeks. Kadriorus käidi jalutamas ja ka saatmas laevu kaugetele mereteedele. Kuna monumendi jaoks valitud koht asus läbisõiduteel, pidi komitee kohaliku kaupmehe Pfafa käest maatüki, mõõtmetega 1457 ruutkilomeetrit, välja ostma 1500 rubla eest, et ehitada ümbersõidutee. Praegune Pirita tee on just monumendi asukohal veidi kaardus.

Monumendi püstitustöödega alustati 1901. aastal 7. septembril, soomuslaeva huku aastapäeval, garnisoni vägede ja suure rahvahulga kohalolekul, tähistati monumendi asukoht.

Hõbedane nurgakivi, millele iga kohalolija sai visata peotäie tsemendisegu, on siiani monumendi südames.

Selles tragöödias hukkus 177 meremeest, kaljule on graniiti raiutud 12 vene soomuslaeva ohvitseri nimed, 165 madruse nimed on tahvlitel, mis on kinnitatud sambakeste ümber, mis toetavad monumendi ümbritsevat tarneahelat, mis omal ajal kuulus soomuslaevale „Russalka“. Need toodi Kronstadtist, kus omal ajal oli igal Balti mere laevastiku laeval oma ladu, kus hoiti laevade tagavaraosi ja ka laevadelt ajutiselt võetud atribuute.

Postamendil on kiri :“Venemaalased ei unusta oma märtritest kangelasi“ , märgitud on ka soomuslaeva hukkumise daatumid ja monumendi püstitamise aasta.

Huvi pakub ka järgmine fakt: nimelt raha 9459 rubla ja 62 kopikat, mis jäi monumendi püstitamisest üle, paigutati Riigipanka 200-ks aastaks puutumatu hoiusena, koos protsentidega ja vabatahtlike annetustega. Kontroll selle hoiuse üle usaldati Revali sadama komandörile. 200 aasta möödudes võib seda kapitali (umbes 20 miljonit rubla) kasutada loomaks esinduse soomuslaeval hukkunud meremeeste mälestuseks.

Ekspeditsioon Vello Mässa juhtimisel avastas 2003. aasta juuli lõpus 25 miili Helsingist lõuna poole, Soome vetes, uppunud rannakaitse soomuslaeva, Vene imperaatorliku laevastiku õppe – suurtüki rühma aluse „Russalka“. 

Huvitavaid ja laiale üldsusele teadmata fakte tuleb ilmsiks, kui uurida arhiive meile kõigile südamelähedase monumendi kohta, mille autoriks oli Paldiski linna maailmakuulus elanik, skulptor Amandus Adamson, või siis külastades autori ateljeemuuseumit, kus kvalifitseeritud giid viib läbi huvitava ekskursiooni.