Kas eestlastest on jälle saamas orjarahvas?

Mitusada aastat orjapõlve on seljataga ning kätte on võidetud oma riik, kuid vaikselt on eestlased liikunud majanduslikku orjusse, mis enda olemuselt ei takista küll inimõigusi, vaid see eest muudab eestlased pahaaimamatult välisriikide korporatsioonide teenijateks.

Eesti suurimad ettevõtted on Rootsi pangad Swedbank ja SEB. Need küll annavad tuhandetele eestlastele tööd, kuid samas on neilt võtnud laenu kümned tuhanded eestlased. See tähendab, et eestlane töötab selleks, et maksta laenu ja intressi Rootsi pankadele, mis viivad oma kasumi iga aasta Eestist välja.

Viimasel ajal võib iga kuu lugeda sellest, kuidas mõni lääneriigi kaubanduskett või tootemark areneb Eesti turule. See pole tegelikult üldsegi hea uudis, sest need ketid on tulnud siia võtma meie raha ning nende suurkettide varju jäävad meie enda kohalikud tootjad, kes peavad toimetulekuks tõstma pidevalt hindu. Sellepärast ongi Eesti tootjate hinnad kõrged, kuna eestlased viivad oma raha välismaa kaubanduskettidele ning ostavad välismaa tooteid.

Kuna iga inimene soovib rajada endale kodu ning palju peavad selleks võtma aastakümnete pikkuse laenu, siis seotakse end pangaga pikaks ajaks. Laenu võtmine pole halb, kuid muutuda aastateks väliskorporatsiooni orjaks, on see kaasaegne orjus. Missest, et orjandus kaotati mõned sajandid tagasi.

Müües enda ettevõtted ja kinnisvara välismaalastele, hakkame nende kasuks tööle ning neile renti maksma. Kuigi elame ju vabal maal.

Mark Twain on öelnud, et ajalugu ei kordu, kuid see kipub riimuma. Mõistmata minevikku, oleme sunnitud kordama neidsamu vigu. Rootsi pankadega seoses tuleb meelde vana Rootsi aeg, mis enda olemust polnud nii halb kui näiteks Vene ikke all olemine, kuid siiki, see polnud ju iseseisvus.