73-aastane Stanislav Petrov sai neljanda Dresdeni preemia (Dresden-Preis), millega kaasneb tšekk 25 000 eurole. Auhinnatseremoonia, millega mälestatakse Dresdeni pommitamist 1945. aastal, korraldati Dresdeni ooperiteatris, vahendab RIA Novosti.

Üks preemia väljaandjatest Heidrun Hannusch ütles, et Petrov hoidis ära kolmanda maailmasõja ning tema kangelastegu läheb ajalukku kui üks kõige märkimisväärsemaid sündmusi viimaste aastakümnete jooksul, mis aitas kaasa rahu säilitamisele.

Petrov on ise tagasi lükanud kõik katsed teda kangelasena kujutada. „Ma ei teinud midagi kangelaslikku, ma ei tunne end kangelasena. Ma tegin ainult oma tööd ja mulle meeldib, kuidas ma seda tegin,“ ütles Petrov kokkutulnutele.

Petrov on iroonilisel moel kuulsaks saanud oma otseste ülesannete täitmata jätmise eest. Ohvitser teenis Moskva lähedal Nõukogude Liidu tuumarünnaku eelhoiatussüsteemi komandokeskuses, kuhu saabus 1983. aasta 26. septembril teade viie tuumaraketi stardi kohta USA territooriumilt.

Külma sõja pinged olid sel ajal haripunktis ning neid suurendas Nõukogude Liidu hirm USA strateegilise kaitse algatuse ehk tähesõdade programmi ees ning rahvusvaheline intsident varem samas kuus, kus Nõukogude õhujõud tulistasid alla Lõuna-Korea reisilennuki.

Petrovi ülesanne oli teatada lähenevatest rakettidest oma ülemusi, kes oleksid tõenäoliselt kiirustanud vastulöögi andmisega. Petrov otsustas aga teadet ignoreerida, pidades seda tehniliseks veaks ning leides, et viis raketti on korraliku sõja jaoks liiga vähe.

Petrovi oletus oli õige. Uurimine näitas, et hoiatus oli valeteade, mille põhjustas luuresatelliit, mille ajas segadusse kõrgel asuvatelt pilvedelt tagasi peegelduv päikesevalgus.

Petrovi ei edutatud ega karistatud ning ta jätkas teenistust, kuid kogu lugu jäi salastatuks kuni 1998. aastani. Hiljem ütles Petrov, et teda ei autasustatud, sest intsidenti uurisid ohvitserid, kes vea eest vastutasid.

Dresdeni preemia asutati 2010. aastal ning seda antakse igal aastal välja sõjavastase tegevuse eest. Preemia on saanud Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov, Iisraeli ja palestiinlaste vahelist leppimist propageeriv pianist Daniel Barenboim ning USA sõjafotograaf James Nachtwey.

Petrovile on see pärast loo avalikustamist kolmas auhind. 2006. aastal sai ta maailmakodaniku auhinna ja kuus aastat hiljem prestiižse rahvusvahelise Saksa meediaauhinna.