Sõidan igal hommikul bussiga ja trolliga tööle. Samal ajal sõidavad ka paljud lapsed kooli. Pilt, mis minu ees tihti avaneb: laps tuleb bussi, võtab koolikoti seljast ning hoides seda ühe käega üritab sealt kätte saada oma pinalit või rahakotti, mille sees on ühiskaart. Saab selle kätte, viibutab validaatori ees ja hakkab kaarti rahakotti tagasi panema. Selleks ajaks on tal aga kotti hoidev käsi juba väsinud ning ta paneb koti bussi põrandale maha. Seal maas lõpetab ta kaardi rahakotti toppimise, paneb rahakoti koolikotti ja vinnab koti taas selga.

Kujutage nüüd ette, kui ebamugav tal seda protseduuri iga päev, mitu korda päevas, teha on. Bussi põrand on praegusel aastaajal lumelögane ja must. Koolikoti põhi läheb mustaks ja märjaks ning rikub omakorda ära jope. Lisaks peab ta ennast kuidagi püsti suutma hoida. Kuna aga mõlemad käed on ülaltoodud tegevustega hõivatud, siis millega ta peaks torust kinni hoidma? Endalgi ei ole lihtne bussis sõita, kui kuskilt kinni hoida ei saa, mis siis veel lapsest rääkida.

Miks ma selle loo kirjutasin? Ma tahaksin, et lapsevanemad koos lastega mõtleksid läbi, kus on seda kaarti kõige mõistlikum hoida, et lapsel oleks võimalikult lihtne seda kasutada. Kas koolikotis olev rahakott või pinal on ikka parimad kohad?

Mõned mõtted, mis minul esimesena pähe tulevad, kuid kindlasti on neid võimalusi veel. Tuleb ainult lapse riided ja koolikott selise pilguga üle vaadata.

  • Tänapäeval on paljudel jopede varrukatel väikesed taskud. Sel juhul piisab, et laps käega validaatori eest läbi tõmbab ja ongi korras.
  • Võiks ka mõelda selle peale, et kanda kaarti taskus. Kui on kartus, et taskust kaob kaart kiiresti ära, siis võiks kaardi panna kiletaskusse, sealt väike nöör läbi ajada ja helkuriga sarnaselt see jope külge kinnitada. Et kui laps kogemata kaardi taskust välja tõmbab, siis jääb see rippuma, mitte ei kao ära.
  • Koolikottidel on ka sellised välised lukuga väikesed taskud, mille sees saaks kaarti hoida. Siis piisab kui laps koolikotti viibutab.

Teeme lastele ühiskaardi kasutamise natuke kergemaks!