Alates eilsest 26 ja pool tundi järjest koos istunud Euroopa Ülemkogu leidis üksmeele 2014-2020 eelarve osas.

Äsja laekunud informatsiooni kohaselt läksid eelarvekõnelused Eesti jaoks üliedukalt, sest kokkuleppes on arvestatud kõikide soovidega.

Viimastel tundidel aset leidnud lõpuspurdiga lahendati isegi päeva alguses veel üleval olnud Eesti viimane murekoht ehk põllumehi 2014. aastal oodata võinud otsetoetuste väike langus. Selle vältimiseks lisati Eesti ridadele spetsiaalne summa, mis on määratud seda ära hoidma.

Eesti ja teiste Balti riikide jaoks oli selgelt üheks tähtsamaks eesmärgiks saavutada ühtekuuluvusfondi vahendite määramisel maksimaalselt eraldatavatele summadele pandud nn lae osas pisut suurem erand võrreldes teiste riikidega.

Üldiselt kehtib ühtekuuluvusfondist ehk struktuurifondidest riikidele eraldatava toe jaoks piirang, mille järgi abivahendid ei tohi moodustada perioodi peale kokku rohkem kui 2,35 protsenti SKTst.

Kokkulepe kinnitab mustvalgel, et Eesti saab erandi, mille järgi vastav suhtarv on 2,59 protsenti SKTst.

Rail Balticu projekti saab käima lükata

Eesti põllumeestel paistab olevat põhjust rahuloluks ses mõttes, et pakutav ei muutunud võrreldes varasemalt teada olnud kavatsustega. Põllumajanduse otsetoetused kasvavad aastaks 2020 196 euroni arvestusliku hektari kohta.

Kõige tähtsamalt on aga tänase kokkuleppe juures põhjust rõõmu tunda selle üle, et väga tugeva ja suure kärpeohu all olnud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) säilitab plaani kohaselt üsnagi märkimisväärsed summad.

Kuigi esialgu küsis Euroopa komisjon selle rahastu jaoks 50 miljardit eurot ja novembris jäi sellest järele ca 40, siis terve möödunud öö valitses suur oht, et fond võidakse praktiliselt olematuks nudida.

Hoolimata sellest, et CEFist nüüd veel 10 miljardit maha võeti, säilisid seal Eesti jaoks olulised rahastusvõimalused.

Fondi jäi 23 miljardit eurot piiriüleste transpordiprojektide jaoks. Sellest omakorda 10 miljardit on ühtekuuluvusfondist üle kantud raha, millest võidakse toetada ainult nende riikide ja piirkondade projekte, millele struktuurivahenditest abi antakse.

Eesti, Läti ja Leedu on kõik ühtekuuluvusfondist raha saavad riigid, mistõttu annab selle 10 miljardi allesjäämine reaalse võimaluse lüüa sel eelarveperioodil käima Balti riike Euroopaga ühendama kavandatud Rail Balticu projekt.

Vähem tähtis pole ka 5 miljardi euro säilitamine energiataristuprojektideks, millele on pandud lootusi näiteks seoses Balti riikide ja Soome ühise veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja Eestit ning Soomet ühendava gaasitoru rajamisega.