OTSE BRÜSSELIST: Van Rompuy viimane pakkumine vastab kõigile Eesti soovidele
Selleks jagas ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy välja oma uue ettepaneku.
Nüüdseks on ka kinnitust leidnud, et Van Rompuy uus ettepanek eelarverahade jagamise kohta on kooskõlas kõigi Eesti peamiste soovidega.
„Meie jaoks ei ole midagi halvemaks muutunud,“ kinnitas ka ettepanekut sisaldava paberiga tutvunud usaldusväärne allikas.
Seda vaatamata tõsiasjale, et eelarvekava öö jooksul üldnumbrites vähendati. Van Rompuy ettepanek näeb 2014.-2020. aastaks ette kululubadusi 960 miljardi euro eest ja sissemakseid ühisesse katlasse 908,4 miljardi euro eest.
Seda on tuntavalt vähem novembris pakutud summadest, mis olid vastavalt 973 ja 942 miljardit.
Eesti ja teiste Balti riikide jaoks oli selgelt üheks tähtsamaks eesmärgiks saavutada ühtekuuluvusfondi vahendite määramisel maksimaalselt eraldatavatele summadele pandud nn lae osas pisut suurem erand võrreldes teiste riikidega.
Üldiselt kehtib ühtekuuluvusfondist ehk struktuurifondidest riikidele eraldatava toe jaoks piirang, mille järgi abivahendid ei tohi moodustada perioodi peale kokku rohkem kui 2,35 protsenti SKT-st.
Viimane Van Rompuy kava kinnitab mustvalgel, et Eesti saab erandi, mille järgi vastav suhtarv on 2,59 protsenti SKT-st.
Eesti põllumeestel paistab olevat põhjust rahuloluks ses mõttes, et pakutav ei muutunud võrreldes varasemalt teada olnud kavatsustega. Põllumajanduse otsetoetused kasvavad aastaks 2020 196 euroni hektari kohta. See tõus toimub kuue aasta jooksul alates 2015. aastast.
Esialgu pole päris selge, kas viimane eelarvekava likvideerib ühe kitsama põllumeeste mure, mis seisnes ohus, et 2014. aastal võiksid nende toetused imelikul komber tänavuse aasta tasemelt pisut kukkuda.
Kõige tähtsamalt on aga täna hommikul Van Rompuy poolt esitatud kava juures põhjust rõõmu tunda selle üle, et väga tugeva ja suure kärpeohu all olnud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) säilitab plaani kohaselt üsnagi märkimisväärsed summad.
Kuigi esialgu küsis Euroopa Komisjon selle rahastu jaoks 50 miljardit eurot ja novembris jäi sellest järgi ca 40, siis terve möödunud öö valitses suur oht, et fond võidakse praktiliselt olematuks nudida.
Vaatamata sellele, et CEF-ist nüüd veel 10 miljardit maha võeti, säilisid seal Eesti jaoks olulised rahastusvõimalused.
Ca 23 miljardit eurot on fondis alles piiriüleste transpordiprojektide jaoks. Sellest omakorda 10 miljardit on ühtekuuluvusfondist üle kantud raha, millest võidakse toetada ainult nende riikide ja piirkondade projekte, millele struktuurivahenditest abi antakse.
Eesti, Läti ja Leedu on kõik ühtekuuluvusfondist raha saavad riigid, mistõttu annab selle 10 miljardi allesjäämine reaalse võimaluse lüüa sel eelarveperioodil käima Balti riike Euroopaga ühendama kavandatud Rail Balticu projekt.
Vähem tähtis pole ka 5 miljardi euro säilitamine energiataristuprojektideks, millele on pandud lootusi näiteks seoses Balti riikide ja Soome ühise veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja Eestit ning Soomet ühendava gaasitoru rajamisega.
Kas Van Rompuy viimane plaan kehtima jääb ning sellest ka reaalne EL-i tuleva perioodi eelarve alus saab, selgub praegu kava arutavate riigijuhtide kohtumiselt.
