Olin varem lugenud lamellrehvide kohta ja kuulnud ka tuttavatelt erinevaid soovitusi. Enamjaolt arvati, et naastrehv on meie oludes ikka turvalisem, kuna naastrehviga on lühem pidurdusmaa jääl ja kinnisõidetud lumel, siledal jääl on parem kiirendus ning külgpidamise kadumine ei toimu nii kiiresti kui lamellrehviga.

Kuid ka lamellrehvil on oma eeliseid. See on vaikne ega kahjusta teekatet, lahtisel lumel on parem kiirendus ja lühem pidurdusmaa ning lamellrehvid on ka keskkonnasäästlikumad.

Kaaludes neid plusse ja miinuseid, otsustasin siiski lamellrehvide kasuks. Seda ka sellepärast, et ma sõidan ainult linnas. Nüüdseks olen lamellrehvidega sõitnud juba üle kahe kuu ning libe pole küll olnud. Mõistliku sõidukiiruse ja piisava pikivahega pole kordagi tekkinud liiklusohtlikke olukordi.

Tegelikult võiks ju tuua erinevaid põhjuseid, miks üks rehv on teisest parem, kuid tegelikult loeb kõige rohkem sinu enda sõidustiil. Kui oled hooletu liikleja ning ületad kiirust, siis ei pruugi sind ükski rehvimuster kokkupõrkest päästa. Samamoodi võiks tuua ka võrdluse, et kui sul on maailma kõige turvalisem auto, et suuda see sind liiklusõnnetusest päästa, kui sõidad ise hooletult.

Tallinna tänavatel on see talv olnud siiamaani kõike – jääd, lahtist lund, libedust, paljast asfalti, kuid mõistliku sõidukiirusega ei ole need olud tekitanud probleeme. Tuleb lihtsalt varem hakata pidurdama, valida väiksem sõidukiirus, kurvis aeglasemalt sõita ning äkiliselt mitte kiirendada.