Sergei Stadnikov: Egiptuse ees seisvatel väljakutsetel ei tule lõppu
Egiptuse majanduslik olukord ei olnud eriti kiita ka revolutsioonieelsel ajal, kuid viimase kahe aastaga on vähemalt 83 miljoni elanikuga riigi toimetuleku suhtes kerkinud üha tõsisemaid küsimusi. Kusjuures neid peavad üha kiirenevas tempos hakkama lahendama vahepeal võimule tulnud islamistid. Eelkõige on see aktuaalne president Mohammed Mursi jaoks.
Ametlikult moodustab töötute osakaal 12 protsenti tööealisest elanikkonnast, mitteametlikult aga oluliselt rohkem. Ligikaudu 50 tuhandel ruutkilomeetril (Eestiga täiesti võrreldav suurusjärk) elab pea kogu Egiptimaa rahvas, kuigi formaalselt on riigi pindala palju suurem (ca 1 000 000 ruutkilomeetrit). Peaaegu pooled kohalikest inimestest kulutavad vaid 1-2 USA dollarit päevas. Pidades silmas isegi osaliselt subsideeritud esmatoidukaupade (toiduõli, sool, suhkur, nisuleiva päts) ülimadalaid hindu, on üldine olukord siiski närune.
Samuti ärgem unustagem, et ligikaudu 45 protsenti elanikest on kas osaliselt või lausa täielikult kirjaoskamatud. Loomulikult saab sääraste inimestega kergelt manipuleerida, juba ainuüksi seetõttu ei saa pidada hiljutisi parlamendi- ja presidendivalimisi läbinisti ausalt läbiviiduteks. Pealegi toimusid need tihtipeale massilise vägivalla tingimustes.
Bürokraatia jätkuv vohamine
Mitmete küsitluste järgi arvab 95 protsenti egiptlastest, et hinnad on viimase aasta jooksul järsult tõusnud, 88 protsenti vastanuist osutas aga kindla töökoha leidmise raskustele või isegi võimatusele. SKT juurdekasvu prognoositakse käesoleva aasta lõpuks parimal juhul 1,5 - 2 protsenti. Võrdluseks: diktaatorist presidendi Hosni Mubaraki võimuloleku viimasel aastal (2010) oli see number 5,1. Sisuliselt kulutatakse praegu eelmiste aastakümnete kestel kogutud valuutareserve, sest revolutsioonieelsest 43 miljardist dollarist (seegi ei olnud just eriti muljetavaldav summa) on alles napilt 15 miljardit. Riigi võlakirjade protsendimäär on viimase kümne aasta kõrgeim – 16 protsenti.
Maailmapanga hinnangu kohaselt asub Egiptus maailmas 110. kohal äriajamise tingimuste kerguse poolest. Kuid lausa katastroofiline on kohalik bürokraatia, eriti dokumentide vormistamise osas. Maailmapanga vastavas reitingus paikneb riik alles 154. kohal 183 seas. Potentsiaalseid investoreid paneb sageli kimbatusse valitsev kaos erinevate ametkondade toimimise vahel.
Paljuski sisepoliitilisest võitlusest ja eelarve koostamise segadustest tingituna ei ole valitsus suutnud vormistada kolme miljardi ameerika dollari suurust laenu. Eelarve puudujääk ulatus 2012. aastal 10 protsendini SKT-st. Tõsi küll, naftarikas Katar lubas eelmisel nädalal teha Egiptusesse lähima viie aasta jooksul 23 miljardi dollari eest mitmesuguseid investeeringuid. Saab siis näha.
Iive, mis käib ülejõu
Igal aastal sünnib Egiptuses juurde ligikaudu Eesti jagu uusi ilmakodanikke. Põllumajanduslik tootmine (eeskätt teravilja) ei jõua enam ammu aastakümneid kestvale sündimusele lihtsalt järele. Omal ajal loodeti, et koos rahvahariduse ja elementaarse arstiabi levikuga hakkab aegamööda vähenema ka iive, kuid seda ei ole paraku juhtunud.
Alanud islamistide valitsemise ajal olukord selles suhtes kahjuks ei muutu – kasvõi paljudes eluvaldkondades tugevnenud religioosse ideoloogia pärast. Maa-arstid suudavad nüüd päästa üsna paljusid imikuid kindlast surmast, mis oleks neile varem osaks saanud. Kuid religioosselt fundeeritud põlluharijate mentaliteeti ei ole kohalikud võimud suutnud ja sageli ka tahtnud otsustavalt muuta.
Rahvastiku juurdekasv tegelikult kiirenes varasemast veelgi, võrrelduna näiteks 20. sajandi algusega. Üleasustuse masendavaid tagajärgi võib näha või hoomata paljudes piirkondades. Demograafid ja sotsioloogid esitavad selles suhtes mõnikord lausa uskumatuid andmeid: nii küündib Kairo vanalinna asustustihedus ühele ruutkilomeetrile kohati 50 000 inimeseni, Aleksandria kesklinnas 20 000-ni. Üldse aga elab Kairo (tihtipeale sudusse mähkunud) aglomeratsioonis umbkaudu 23 miljonit linlast. Vastavaid näiteid võib veel loetleda tõepoolest kaua-kaua.
Väljakutsed uutele võimuritele
Paljud eksperdid kahtlevad islamistliku valitsuse ja riigipea majanduslikus kompetentsuses. Räägitakse isegi liberaalide ja kõrgemate sõjaväelaste superkavalusest, kes meelega soostusid võimu islamistidele ajutiselt üle andma, et siis usumäratsejad lihtrahva silmis kiiresti läbi põruksid.
President Mursi vastased riputasid internetti ülesse isegi omapärase "Mursimeetri", kus siis analüüsitakse riigipea antud lubadusi ning nende täitmist. Pidi olema väga informatiivne. Loomulikult otsib uus riigipea palavikuliselt väljapääsu sisepoliitilistest raskustest. Tundub, et eelkõige väljendub see senise välispoliitilise kursi põhjalikus revideerimises.
