JUHTKIRI: Eelista eestimaist

Hiina mänguasjad, plastmassist kuusk ja Poola sealiha võivad küll veidi kokkuhoidu lubada, aga milline on nende mõju Eesti tööhõivele ja loodusele?

Olgu, naftast tehtud kunstkuusk on ilmselt mitu aastat kasutusel, aga varem või hiljem tuleb sellest ikkagi vabaneda. Kui põletada ära tavaline, metsas kasvanud kuusk, ei juhtu sellest suurt midagi ning heal juhul saab ahi soojaks. Mürgiseid gaase, mis kunstkuuse põletamisel tekkivad, ei jõua üles lugedagi, nagu ka aastaid, mis ta prügimäel veedaks. Seega on mõistlikum ikka päris puu eelistamine või veel parem – aknataguse kuuse ehtimine.

Mida aga kuuse alla panna? Hiina mänguasjade puhul ei saa välistada, et neid paneb olematu palga eest kokku lapstööjõud ja sedagi tervist kahjustavates tingimustes. Lisaks tuleb kogu see nodi ka Eestisse vedada, mis tähendab fossiilsete kütuste põletamist ning suurendab veelgi ökoloogilist jalajälge. Mainimata aega, mil need mänguasjad prügimäele rändavad.

Eesti mänguasjade, kunsti või käsitöö eelistamine aitab aga kaasa siinsele tööhõivele, rääkimata väiksemast mõjust loodusele. Ümber tasub hinnata ka poest ostetud ning ise valmistatud kingituste väärtus.

Ja mis läheb jõululauale? Poola siga, kodumaine rõngassaba või hoopis ökotoit? Jättes kõrvale mõistagi üliolulise hinnavahe, ei saa märkimata jätta selle valiku mõju tervisele, keskkonnale ja väikestele mahetootjatele.

Kuigi jõulutunnet võib saavutada ka ilma Eesti kuuse, kingi ja seata, ei pruugi asjade välismaine päritolu alati paremat kvaliteeti tähendada.